Sõnaseletused

Valik mõisteid ulmekirjandusest

Aurupunk on alternatiivajalooline ulmekirjanduse liik, kus tegevus toimub ajastul, mil kasutati aurumasinaid, tööstusrevolutsioon alles kogus tuure, elekter oli haruldus. (Steampunk)

Fantaasiakirjandus ehk imeulme on ulmekirjanduse liik, kus tegelased kasutavad maagiat, nõidust jms. Tegevus võib toimuda väljamõeldud maailmades (eepiline fantaasia). Lugudest võib leida lohesid, koletisi ja teisi tegelikult mitteeksisteerivaid tegelasi. (Fantasy literature).

Valik fantaasiakirjanduse teemasid:

Fännikirjandus on kirjandus, mis on kirjutatud tuntud kirjandustegelastest kuid teise autori poolt. Tavaliselt kirjutavad seda mingi raamatu või filmi fännid teistele fännidele, kes juba teavad neid tegelasi ja tegevuspaiku. Fännikirjandust võib kirjutada ka laiemalt tuntud inimestest (poliitikud, lauljad, sportlased) või nendest, keda tunnevad vaid loo kirjutaja ja lugejad. (Fan fiction)

Küberpunk  on tulevikku kirjeldav ulmesuund, kus kujutatakse ühiskonda, kus on kõrgelt arenenud tehnoloogia ja taandarenud sotsiaalne elu ning inimestevahelised suhted ehk düstoopia. (High tech ja low life). Tegelasteks häkkerid, tehisintellekt, megakorporatsioonid. (Cyberpunk)

Lovecraftilik õuduskirjandus on kirjanik Lovecrafti stiilis õuduslugu. Kasutatakse vanaaegseid sõnu, peategelane on teadlasest erak, lugejale ei selgitata kõike lahti, puuduvad positiivsed lahendused, vere asemel kasutatakse tihtipeale lima ja olendid pärinevad kaugest minevikust. Fännikirjandus*. (Lovecraftian horror)

Teadusulme (sci-fi) on ulmekirjanduse liik, mis leiab alternatiivseid ajalisi, ruumilisi või ajalooliseid lahendusi üksikisiku, ühiskonna või maailmaruumi arengule. Sageli toimub tegevus tulevikus ja on toimunud märgatav teaduse ja tehnika areng. Lugu võib olla keskendunud täpsetesse tehnilisele arengu detailide kirjeldustesse (Hard science fiction ) või sotsioloogiliselt spekuleerida ühiskonnaga (Social science fiction).

Vaata ka: Nimekiri sci-fi teemadest, tegelastest jms

Valik teadusulme teemasid:
Poliitilise kallakuga sci-fi

Utoopia ja düstoopia on ulmekirjanduses kasutatavad vastandlikud ühiskondliku elukorralduse kirjeldused. Utoopias luuakse ideaalmaailm ja düstoopias inimestele rõhuvalt mõjuv ühiskond. Tihtipeale kasutatakse korraga mõlemat, kuna inimesed tajuvad maailma erinevalt. Ökotoopias mõjutab ühiskonda looduskeskkonna muutmine kas utoopiliseks või düstoopiliseks. (Utopian and dystopian fiction)

Õuduskirjandus on kirjanduse liik, mille eesmärk on lugejas jälestust, hirmu- ja õudustunnet tekitada. Ulmekirjanduses  kasutatakse õuduse tekitamiseks üleloomulikke tegelasi, paiku ja olukordi. (Horror fiction) Traditsioonilised õuduskirjanduse tegelased on zombid, vampiirid, libahundid, kummitused ja erinevad koletised, kelledel võib osaliselt olla nii inimese kui loomaga sarnane välimus. Õuduse tekitamiseks kasutatakse inimeste erinevaid foobiaid ämblike, madude, putukate, uppumise, kõrguse, pimeduse, vere, haiguste jms vastu. Tegelasi ja sündmuseid leitakse erinevate rahvaste legendidest, müütidest ja piiblist. (Eestis etnoõudus, Jaapanist J-horror). Kuid ka tänapäevased linnalegendid sobivad algideeks. Õuduslood võivad ulmekirjanduses olla osa nii fantaasiakirjandusest kui ka teadusulmest. Õuduskirjandus võib olla ka naljakas (Comedy horror)

1 kommentaar:

  1. Leidsin dragoni foorumist kunagi Jürka poolt kirja pandud suhteliselt mõnusa ulmeliigituste lahtiseletamise:

    1. science fiction (SF) = teaduslik fantastika (TF)
    Asjad, kus tegevus toimub justkui teaduslikult põhjendatud maailmas... enamjaolt on see teaduslik põhjendus muidugi jabur, aga autor teeb vähemasti näo, et teab millest räägib.

    2. fantasy = fantaasia(kirjandus)
    Teaduse asemel on maagia ja müstika.

    3. horror = õuduskirjandus
    Üldiselt müstiline (aga esineb ka tehnoloogilises keskkonnas), eesmärgiks rohkem lugeja raputamine.

    Hard SF = tõsiteaduslik fantastika
    Selles püüavad autorid tõesti teadusliku maailmapildiga mitte vastuollu minna (näit. Rama, Rõngasplaneet).

    Science Fantasy = teaduslik fantaasiakirjandus
    Selles püütakse fantaasialugudele näilist teaduslikku tõepära anda (näit. tädi Anne lohelood).

    Dark Fantasy = sünge fantaasikirjandus
    Segane termin, sest selle all mõeldakse nii tumedaid fantaasialugusid (näit. Elric), kui ka õuduskirjandust, mille autorid soovivad end distantseerida vere&limaga täidetud odavatest õudukatest. Esimene on tegelikult õigem, sest teise kohta sobib rohkem Terror.

    Terror = hirmukirjandus
    Otsekui õudukad, kuid fantastiline element puudub... kahjuks on enamus moodsat õudust selle nahka läinud, et kollid/vampiirid on asendunud pervode ja maniakkidega.

    Cyberpunk = küberpunk
    Arvutite ja virtuaalreaalsuse teemaline ulme... algselt tähendas kuidagi eriliselt trammis kirjutamismaneeriga uut ja radikaalset SF-i (näit. Gibson)... tänapäeval loetakse küberpungiks kõike, kus esineb häkkimist, datakostüüme jne. (näit. Peegelduste labürint ja Lumevaring).

    Steampunk = aurupunk
    Termin tekkis küberpungi tuules, kuigi žanr ise on vanem. Tegu on anakronistliku ulmega, kus teaduslik tehniline revolutsioon toimub varem või käsikäes maagiaga... anglo-ameerika autorid armastavad veel tegevuskohana ilgelt Dickensi-aegset Londonit... noh, et aurumasinad, homunkulused, maagia, eeter jne. (näit. Ajalaevad, French ja Koulu, Tema tumedad ained).

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.