05.11.13

Planeet Naiivuse liikumapanevad jõud



Akadeemilisele kosmoserändurile on planeet Naiivus ebamugav koht. Sellised on ju harjunud elama selgeksõpitud ja kokkulepitud füüsikakontseptsioonide järgi. Iga akadeemilise vaatega mitte kokkusobiv loodusnähtus paneb nende mõistuse tõrkuma ning meelepetteks nimetama. Teadusringkondades on mindud suisa nii kaugele, et mudelitesse mittesobiv jäetakse mudelitest välja. Seeläbi ka raamatutest, kirjandusest ja konverentsidest kõrvale. Nõnda on ka planeet Naiivusega. Õigupoolest asub see meile aegajalt üpris lähedal ning harva on Naiivus suisa võimsama nutitelefoniga jälgitav. Kuid selleks peab olema M3025-XTR-242 zoom juurde ostetud ning seda saavad endale lubada vaid jõukamate perekondade teismelised. Ning läheb vaja natuke õnne, et õigel ajal õigesse kohta telefon suunata. Sest Naiivuse orbiit on kaootiline ning orbiidiks on seda trajektoori palju nimetada. Naiivus nimelt liigub juhuslikult. Meie jaoks juhuslikult. Naiivuse elanike jaoks liigub see just täpselt soovitud suunas.

Tavaline päev algab seal sellega, et mõnel naiivlasel tuleb isu millegi maitsva järele ning ta ronib oma urust välja, et saaki otsida. Peamiselt maitsevad naiivlastele kosmoseõunad. Need pole meie mõistes tavalised õunad, vaid tegemist on kondenseerunud energiaga, mis koguneb väikesteks maitsvateks minitähtedeks, mis sillerdavad juhuslike parvedena päikesesüsteemis ringi. Kui mõni naiivlane mõnd sellist kosmoseõunte parve märkab, siis hakkab ta kohe sinnasuunas astuma. Jah, just astuma, sest Naiivus liigub kosmoses tänu kondimootori jõule. Mida rohkemad naiivlased kosmoseõunte suunas astuma hakkavad, seda kiiremini hakkab Naiivus edasi liikuma ning üksikute päevadega sammutakse päris pikki vahemaid. Mõnikord minnakse ka päris kaugele. Näiteks Jupiteri juurde, sest ka Jupiter on üks kosmoseõunte ema.

Kui naiivlastel on kere õuntest täis söödud, siis lähevad nad tagasi oma urgudesse ning uinuvad seal energiaküllastesse unenägudesse. Unes peeretavad nad aegajalt väikeseid energiajugasid ning mõned harrastusastronoomid mõtlevad siis, et on avastanud uue kuu või asteroidi, mille termilised protsessid väljenduvad geisrite näol. Jah, astronoomidel ja akadeemikutel tasub Naiivusega olla ettevaatlik.


6 kommentaari:

  1. Nii, planeedi kirjeldus on nüüd olemas. Vali järgmine lugu ja kirjuta sellega sinna planeedile tegevus koos lühijutule vajalike elementidega ka juurde :)

    VastaKustuta
  2. Lahendus mõistatusele
    Tags: Jar, 031. Laul
    http://www.youtube.com/watch?v=DYW50F42ss8
    Süda ei andnud kindralitele asu, sest kuigi nende pommid küll tabasid Naiivust, siis mingit kahju pommid ei teinud. Plahvatasid, kuid ei lõhanud midagi. Naiivlased olid siiski häiritud ning keerasid Kuu Ordu laevastiku lähematele üksustele korraliku käki. Naiivlased asusid kollektiivselt kiirekõnnile ning Naiivus hakkas meeletu kiirusega liikuma ning põgenevad laevad põrkasid omavahel kokku ja hävinesid. Kaugemad said siiski minema. Naiivus rullis nii mõnestki siiski üle, nii et nood laevad kleepusid planeedi pinnase külge ning muundusid koheselt groteskseks. Tehnikud ja teadlased arvasid, et ju on tegemist mingi Naiivusele vastava korrosiooniga. Kuid kaks laeva said siiski end kiirelt Naiivuse pinnalt lahti ning suutsid end eemale ukerdada. Lähemalseisvad laevad korjasid nad peale ning avastasid õudusega, et meeskond on samuti muteerunud. Karantiin määrati nii ohvritele kui neid peale korjanud meeskondadele. Ordu tõmbus tagasi ning jättis Naiivuse mõneks ajaks rahule. Algas teadustöö, et leida 'naiivkorrosioonile' vastureaktsioon. Esimesed tulemused saabusid visalt, kuid osutusid teaduse seisukohalt ülioluliseks. Selgus, et tuntud elementide perioodilisusetabel saab lisa. Nimistusse lisati (esialgu salaja) uus element - naiivium. Omadused on elemendil erakordsed - olenevalt tujust võib see domineerida ükskõiki millise teise elemendi üle ning täiesti ebareeglipäraselt mõjutada teisi elemente. Justkui oleks naiiviumil teadvus ja tahe. See muutis asja kindralite jaoks loomulikult keeruliseks, sest seal kus on tahe, seal on ka vastuseis ning kindralitele on ju tähtis saavutada kontroll!
    Saabus päev täis ootamatust. Naiiviumi kiusati jälle erakordsete katsetega ning elemendil sai villand. See otsustas paljuneda, laieneda ning täielikult domineerida. Teaduslaborites hakkasid töötajad muutuma naiivlasteks ning moodne tehnoloogia vajus susisedes kokku naiivlastele kodusteks kraatriteks. Kogu inimtsivilisatsioon sattus kuul apokalüptilisse hävingusse. See oli peaaegu lõpp.

    Kolooniad marsil märkisid andmebaasides, kaartidel ning kooliõpikutes kuu asemele 'Naiivus 2'.

    VastaKustuta
  3. PS. Palun mitte liiga tõsiselt võtta. Lustisin niisama. Kuigi Ordu vastulöök võiks tulla küll.

    VastaKustuta
  4. Mulle meeldis, lõbus. Esimene jutt, põhijutt, oli sellise "jätkub" stiilis. Teine oli Naiivlaste sarja nii osa 27.
    Kõik kokku oli veidi muinasjutulik. Mõtlen just dialoogide puudumise tõttu, mida Manjana taga igatses. Mingi aeg peeti dialoogide puudumist lausa kõrgstiili eelduseks. Kui inimesed kõnelevad, on kirjutaja piiratum ja jutt liigub aeglasemalt. Igale tegelasele ei saa ju kõiki sõnu suhu panna, mis parasjagu pähe tuleb. Aga jah, samastumisvõimalus ja lihtsam jälgitavus on ka toredad asjad.
    Praegune jutt oli minu jaoks aga hästi jälgitav küll ja lustlik ka.
    Kriitikat. ... Öelda, et jutt ei olnud päris terviklik, oleks pigem fakti konstateerimine kui kriitika.
    Kui neist kahest osast tõesti terviklik jutt kokku kirjutada, võib Jaril minna veidi raskeks. Huumori ja absurdi kontsentratsioon on neis juppides erinev. Annab muidugi siluda. Teine on ka rabedamalt kirjutatud, kuid see on ilmselt lustimise kõrvalprodukt, pole seni oluline, kuni seda just nii võttagi.
    Neist kahest osast kutsus esimene tegelikult rohkem järge ootama. Maailm oma tegelaste ja veidrustega oli täiesti olemas.
    Ei olegi nagu muud öelda. Peab ütlema, et jutu kohta, mille põhiasjaks on idee, visand, on üsna raske midagi öelda. Hea meelega harjutaks sellist asja mõne sarnase jutu peal veel.

    VastaKustuta
  5. Autori iroonia kumas loost endast häirivalt kõvasti läbi. Mõttelt oli muhe, teostuselt ladus. Kokkuvõttes lugeja jaoks väheusutav, sest lugeja peaks lugu uskuma, mitte ette sarkastiliselt piidlema :) Kui autori isik loost välja kirjutada ja jätta lugejale võimalus ise sarkasmi arendada, oleks lugu oluliselt parem. Lugejale. Ehkki autorile ilmselt mitte nii lõbus kirjutada :)

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.