Dan seisis paadisillal, longero näpus kõlkumas. Eemalt sauna juurest kostis kõnekõma ja naerupahvakuid. Dan oli end küllalt kannatlikuks inimeseks pidanud, aga tänaseks oli ta mölamõõt täis saanud. Nii ta seisis ja silmitses järve. Kohalikud kutsusid seda Aalijärveks. Mälusopist tuli Danile meelde eileõhtuses AK-s Kadri Hindrikuse surnumatja häälel - aga ega see naine kunagi teistmoodi räägigi - loetud manitsussõnad uppumisohust ja Aalijärvest, kuhu igal aastal pidada keegi uppuma.
Dan rüüpas lonksu ja tundis äkki kõikematvat ükskõiksust. Mõtteidu - huvitav, kas selleaastane norm on täis - hakkas võrseid ajama ja kasvama. Dan astus paadisillalt alla.
Ärkamine polnud meeldiv, keegi kloppis ja sakutas ning üritas talle õhku kopsudesse puhuda. Siis kostus ootamatult kauni häälega tulvav sõimuvaling: "Kuradi lollakas! Mis sa arvad, et kui oled end täis kaaninud, siis võid tulla ja iseendaga meie elutuba reostada! Sa ei kujuta ette, kui palju vaeva me nägime, et kuulujutte järve ohtlikkusest liikvele lasta, et sinusugused kutsumata külalised siit eemale hoiaksid! Kao ära!" Silmi avades nägi Dan hommikupäiksekiiri peegeldumas veepiiskadega kaetud nahalt ja rohuroheliselt juuksepahmakalt. Ta pilgutas silmi. Rohekas kogu oli kadunud, järvepinnal levisid ringjad lained.
Dan raputas end korra koera kombel ja lentsis sauna poole kindla kavatsusega hakata igat ettejuhtuvat tüütama jutuga, et igal aastal upub siia järve üks laip.
Idee oli vahva, aga lõpp jäi kahvatuks. Mis tähendab, et "lentsis sauna poole, kavatsusega hakata teisi tüütama oma jutuga"? Emotsiooni on vaja! Emotsiooni! Tunnet jääb väheks. Dan võiks ikka olla rabatud. Leida stseenist uus elu mõte või leida juhtunu tõttu üles elu vana mõte. Kui tegelasel toimub värin sabaotsast varvasteni, siis võiks loota ka et lugeja hinges miskit liigutab. Aga mind kuidagi ei liiguta see kui mingi joodik kukub vette ja siis pärast elab oma nähtavasti mõttetut (uputas ta ju ennast vabatahtlikult)täpselt samamoodi edasi. Mingi areng võiks tegelases olla. Kui teda ei huvita näkkide olemasolu, milleks siis mindki.
VastaKustutaKui jutu alguses K. Hindrikusele juba vastu pead äsati, siis oleks oodanud, et lõpuks keegi oma vaenu põhjendaks ...
VastaKustutaLõpus oleks tõesti võinud natuke rohkem emotsiooni olla. Muidu oli päris hea, mulle meeldis.
VastaKustutaMõnus, aga jah, kuidagi kiretu. Kirjatsura ütles kõik ära :)
VastaKustutaJärvenümfid (või kes iganes) ei tea nähtavasti, et antireklaam on kõige parem reklaam. Pealegi saaks iga inimene kas politseist või minu poolest kohalikust maakonnalehest järgi uurida, kas reaalselt ikka on sinna järve keegi uppunud või mitte. Ning kui inimesed sinna tõesti pidevalt upuvad, siis kas keegi ei saada tuukreid laipu üles otsima, mille tulemusel nonde näkkide elupaik avastatud saaks? Liiga palju loogikaauke.
VastaKustutaLeidlik, meeleolu on hea, lõpp muhe... eelpoololevad etteheited emotsionaalse disharmoonia ja loogika kohta on samuti õigustatud...
VastaKustutaTänan tagasiside eest! Kas ma sellega ka midagi peale oskan hakata, aga ma püüan küll.
VastaKustutaEt üht-teist selgituseks:
Lastejutud - Kadri Hindrikuse hääl, mis suudab lugeda uudist, et eile algas Viljandi pärimusmusikafestival samas toonis nagu: "Suri tuntud Eesti rahvakunstnik..." sobis minu jaoks siia juttu. Ei olnud mõeldud lajatamisena, vaid lihtsalt nendinguna.
isa Pjotr - ilmne naiivsus :)
Kirjatsura - Emotsioonid läksid näkirahava peale ära :)
Surmalähedasest kogemusest - kas tegelase sisemist loogikat aitaks mõista, kui vahele kirjutada lõik: "Dan astus paadisillalt alla. Hämaras jaheduses nägi ta vesikasvude õõtsumist ja eemal vilksatavaid kalu. Õhkurööviv vesi tegi haiget, aga lõtvunud keha ei avaldanud suuremat protesti. Viimane mõte enne kuhtumist oli: "Ah nii siis minnaksegi…""
Ja kui tegelane võttis endale eesmärgiks anda omapoolne panus järveäärse külastatavuse vähendamisele, siis ma arvasin sellest piisavat.
Aga eks ma püüa edaspidi leida rohkem emotsioone ja rohkem loogikat...
Järve upub laip?! Inimene ikka. Laibaks saab ta pärast uppumist!
VastaKustutasee oli teine lugu, mida siin blogis lugesin ja ei kahetse:)Kontsruktiivselt: Idee oli hea, jutt lühike, tahaks ehk veel arendamist.
VastaKustutaHindrikus ei sobinud, kui on vaja diktor sisse tuua, siis võikski nimetu olla, muidu jääb tõepoolest ärapanemise tunne. (kõrvalseisjat jätab see täiesti külmaks).
Oli ka paar kordust aastanormi teemadel, aga muidu pole stiilil viga.
Näkiteema oli hea, aga see lahendus, et näevad vaeva kuulujuttude levitamisega polnud veenev.
terv
lugeja Tsiil
`konstruktiivselt`
VastaKustuta