29.12.13

Sideseanss

„Armastus on sild. Sild, mis ühendab erinevaid kaldaid. Sild, mis võis olla peenem kui valguskiir, või laiem kui manner. Sageli on see ringsild - ühendades ühte ja sama kallast. Paljudel juhtudel on sild ehitatud ilma lõputa - ei ulatagi teisele kaldale. Vahel tuli teiselt kaldalt vastu samuti lõputa sild. Saamata kunagi kokku, ei omavahel, ega teise kaldaga. Mõnikord ühendasid sillad erinevaid kaldaid. Harva, kuid siiski, oli sild ka kahe kalda vahel. Sild pidas vastu ka siis, kui kaldad muutusid, kui lõhe kallaste vahel suurenes või vähenes. Sild, mis nägi välja nii habras, kuid osutus tugevamaks kui miski muu. Sild, mis kahanes ja kahanes kuni kaldad  puutusid kokku.“

See oli parim. See oli parim definitsioon, mis nad saavutasid. Aga see ei olnud täiuslik. See oli väga, väga kaugel täiuslikkusest ja nad said sellest hästi aru.
Hoolimata pikast  jälgimisest, katsetest ning vaidlustest sekkumisvõimaluste üle, oli see parim mis neil oli, ja nad ei olnud rahul. Kaugel sellest. Enne järjekordset sideseanssi koguneti kokku, et veel kord arutada tekkinud olukorda.
„Kas on veel midagi, peale armastuse, mis vääriks ülevõtmise kaalumist, sellelt nõrgalt arenenud, enesehävituslikult liigilt?“ küsis Esimene lõhkudes ruumis valitseva vaikuse. „Muusika?“ kostus kellegi poolt küsimusena.
„Nõrk,“ teadis Kolmas „ikka veel kaheksandikmõõdus kinni, ei näe arenguperspektiivi, eriti võrreldes varasemate leidudega.“ Teised nohisesid nõusolevalt. Mitte miski ei näidanud, et sellel planeedil suudetaks jõuda sellise harmoonia ja vormitäiuse ning helide rikkuseni, kuhu küündisid Ulas Kahe mõistuslikud olendid ja see oli ju vaid heliesituse absoluutne miinimum.
„Hüva, formuleerin küsimuse ümber. Kas on veel midagi, peale armastuse, mida antud liigi juures me ei suuda defineerida, aru saada?“ Vaikus kokkutulnute seas näitas Esimesele, et nad olid suuremas hädas kui ta arvas.
„Millised on siis vahepeal tekkinud mõtted, ideed, lahendused? Pakkuge midagi, me ei saa samade soovitustega sideseansile vastu minna.“ Esimene otsustas survet veelgi tugevdada, „tuletan meelde, et eelmise korra plaaniks oli varude täiendamine, kuna antud piirkonna ressursside vähesus kaalub üles liikide, mille arengutase ei ulata C miinuseni, jätkusuutlikkuse tagamise vajaduse. Plaani eeltingimuseks oli liigi olemusega kaasnev selgus. Sellega me hakkama ei ole saanud.“ Seekordne nohin õhkas piinlikkusetundest. Ülimalt harva kui leiti mõistuslike olenditega asustatud planeete. Veel harvemini pakkusid leitud olendid midagi uut ja erilist. Kõik uudne tuli arengu tagamiseks ja stagnatsiooni ning mandumise vältimiseks omandada. Olgu see uus hea või halb. Kõiksuses püsimiseks pidid olema värvikirev iga spektri kõigis osades. Uue omandmine, see oli prioriteet, isegi sellises kolkas, kus ressursside nappus sundis prioriteete ümber kaaluma. Kuidas omandada midagi, mida ei suudeta isegi defineerida? Esimene sirvis kogutud infohulka, elektrilisi-, keemilisi-, psühho-, mütoloogilisi- ja palju muude temaatikate baasil koostatud kõikvõimalikke analüüse. Nad olid selle liigi ja sellega toimiva arusaamatu protsessi algosadeks lahti lammutanud, vaadeldes kõiki aspekte ja ometi ei olnud nad tegelikult kaugemal sellest kust alustati. Midagi oli seal veel. Midagi, mis kippus vaadeldes kaduma nagu valgusimpulsi kvantoleku polaarsus. Ei ole ime, et ka liik ise ei suuda protsessi adekvaatselt defineerida. Stenbergi kolmnurgamudel, liblikad kõhus, mnjah, imelik liik, mis mõjutab ennast tegevustega, millest ta ise aru ei saa.
„Pakun uut plaani: kontakt. Otsese kontakti puhul saame probleemi lähemalt uurida, samuti ka mõjutada ning hinnata jätkusuutlikkust,“ Seitsmenda hädine proov vaikust lõhkuda ei toonud midagi uut. Nad olid seda varemgi arutanud. Korduvalt.
„Kontaktide, arengutasemelt madalamate, kui C miinus eluvormidega, riskifaktor on liiga suur. Samuti peame siis nendega arvestama ka hilisematel ressursside jagamisel. Tõenäosus, et kontakti abil suudame paremini aru saada defineerimatust, on väga väike ja pigem negatiivse kasvutendentsiga arvestades nende olendite arengutaset, mis paratamatult pärast kontakti mõjutab ka meie oma. Me oleme seda juba arutanud. See on probleemi edasilükkamine ilma tõenäosusliku edenemisega paremuse poole, nii et kuni pole saabunud uusi andmeid on selline lähenemine tagasi lükatud,“ oli Esimene resoluutne. Valitses sügav, õnnetu ja rusuv vaikus. Kõik püüdsid leida mingisugustki uut ideed juba arvutuid kordi läbi näritud materjalist. Siiski jäi Kolmele kõrva kummitama üks Seitsmenda fraas. Kiiresti andmeid lapates pobises ta kogemata kuuldavalt „Eesti mees“. Ruumi vaikus muutis koheselt oma värvi ning olemust.
„Kuidas palun?“ pöördus Esimene huvitunult otseselt Kolme poole. See oli midagi uut.
„Ühe imepisikese inimkillu esindajad, kes oleksid pidanud tõenäosuse järgi juba ammu hääbuma, selle meessoost esindajad, nad noh, mitte just et ei tunne, vaid nad enam ei huvitu armastusest,“ alustas Kolmas kobavalt. „Ei saa öelda et kõik ja et üldse ei huvitu, ehk siis neid ei saa kasutada uurimismaterjalina erinevuseks ja mõiste defineerimiseks. Samuti ei ole nad üdini tuimad, nad tunnevad iha, hirmu, kadedust ja omavad muid eluks vajalikke psühholoogilisi protsesse, kuid on tendentse armastuse taandarengule selles inimkillu meespoole osas,“ proovis Kolmas selgitada järsku tekkinud uitmõtet.
„See on huvitav,“ nentis Esimene mõtlikult. „Ma olen alati rõhutanud - kui tahate uusi ideid, siis uurige pisemaidki detaile, kui tahate suundi ja tendentse, siis uurige masse. Väiksemate inimkoosluste uuringus on iva. Kas taandareng on levimisvõimeline, on see mõjutatav?“ uuris ta edasi, samal ajal kui kõik teised püüdsid sõna sekka ütlemiseks infolademetest Eesti kohta midagi leida.
„Ilmselt küll, kuigi konkreetseid arvutusi ei ole veel muidugi tehtud,“ arvas Kolmas ikka veel väga ettevaatliku häälega. „Arvestades Eesti naiste järjest suuremat lahkumist mujale on levimisvõimalus olemas.“
„Naiste lahkumine, aga taandarengu tendents oli ju meestel?“ ei saanud Esimene aru.
„Seda küll, kuid mehi kasvatavad kuni suguküpsuseni seal peamiselt naised, ehk siis taandarengu põhjustaja on pigem naine,“ selgitas Kolmas. Esimene oli tükk aega vait. Igatahes oli see mingi võimalus. Näidata ära, et defineerimatu ei ole lihtsalt jätkusuutlik, ehk siis kõrgemale arengutasemele jõudes hakkab protsess nagunii hääbuma. See oli võimalus.
„Pooled asuvad Kolmanda poolt pakutud teooria kallale. Kõikide erinevate arengute läbimängimine ning eraldi arvestus, kus on võimalik kaudne ja edukas mõjutamine. Läbi tuleb vaadata ka teised pisemad liigi osised. Teine pool jätkab definitsiooniga,“ tuli Esimese otsus. Vähemalt oli neil nüüd sideseansiks midagi välja pakkuda.


http://youtu.be/SEFIxxtIFsA

1 kommentaar:

  1. Eesti naine kui ajend inimkonnale surmaotsuse "lähevad toiduks kui perspektiivis lootusetult hääbuv" langetamiseks.
    Lisaks armastuse ja veel millegi tabamatu väärtuslikkusest.
    Lühike jutt suurtest ideedest. Tegelikult ma ei olnudki vist varem nii põhjalikult mõelnud defineerimatu ja arusaamatu kasulikkusest, et ainuüksi fakt "siin võib midagi olla", võib olla positiivne.
    Aga. Kas see on nüüd hea või halb, kuid jutu mõtteni jõudsin ma alles teise või kolmanda lugemise järel. Tean, et mõni ütleb, et see on halb, mõni, et on hea. Vahel olen isegi nii või naa öelnud.

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.