Kindlus taevas (täiendatud ja varasem versioon)

„Kurat, me jäime sonarile!“

„Jumal küll! Alati sa pabistad, see oli üks inimlikult mannetu riist.“

„Pakime ometigi selle neetud kaevanduse kiiresti kokku ja paneme minema! Kuld peaks meil nüüd lõpuks ometi käes olema.“

„Jummel, hoolimata meie lugematutest ja valgusaastaid kestnud ühistest Maa-missioonidest pole Sul endiselt mitte mingit arusaama sellest, kui aeglased ja taipmatud inimesed tegelikult on! Sa võid olla tunnustatud arheoloog, kuid mõtlevate olendite käitumispsühholoogiat teile ilmselt Akadeemias küll ei õpetatud. See, et üks-kaks inimest meid praegu oma sonarilt arusaamatuses vahivad, ei tähenda, et nad juba järgmisel hetkel meile oma eliittehnika ja eriväeosad kaela kupatavad. Ausalt öeldes, meie käsutuses on praegusel ajal kordi korralikumad kaevetöömasinad, kui see õnnetu taldrik, mis interplanetaarsetest geopeituritest õnneotsijate ja seiklusmänguritega 1953. aastal kõrbe sondeerides Arizonas alla matsatas ning kuni seniajani inimestes seletamatult suurt sensatsiooni ja poleemikat tekitab.“

Jumal kibrutas mõtlikult kulmu. Kurat jätkas: „Ei saa unustada ka pisukest kuid vääramatult meid varjavat tõika, et me roomame oma laevaga mööda Läänemere põhja, ning peale Nord Streami uurimustööde lõppemist on siin all ikkagi suhteliselt rahulik. Pealegi, meie laeva ja kaevandustegevuse avastamiseks läheb siiski vaja tunduvalt enamat, kui allveearheoloogide või hobiseilajate keskpäraseid sonareid.“

„Kurat! Ma ütlen, et me lõpetame koheselt selle missiooni. Lõpuks, mina olen selle laeva kõrgeim võimukandja ja see on minu otsus!“

„Sinu tahtmine sündigu!“

Jumal ohkas kergendatult.

Kurat muigas: „Aga … üksnes peale seda kui viimane suurem plaaniline ala- Neugrundi meteoriidikraater on põhjalikult läbi uuritud! Selle asteroidi peal näib meie pardakompuurtri andmetel korralik kogus puutumatuid säilikuid olevat. Selle missiooni saak on ilma Neugrundi uurimata üpris kasinavõitu olnud ning ma pole kindel, kas meid nii kehvade tulemuste korral üldse järgmisele Maa-missioonile saadetakse. Pead jälle minema baaslaagrisse noortele arheoloogidele loenguid pidama ja mina lähen nende navigaatorite algõppusi läbi viima. Pole just eriti meeliülendav tulevikuväljavaade?“

Jumal rehmas käega ja kadus laeva sügavuses paiknevatesse meeskonnaruumidesse.

***

„Kurat!“ Jumal sihtis süüdistaval ilmel näpuga ekraanile, mille ülaservas helendas suur punane kiri „Õhtuleht“03.08.2011 „ Läänemere põhjas avastati tundmatu (lendav?) objekt“ 18-meetrise läbimõõduga müstiline ring, mille Rootsi aardekütid suve hakul Läänemere põhjas avastasid, leiab maailmas järjest suuremat tähelepanu. Kas see on looduslik moodustis, pommiplahvatuse jälg või hoopis hiiglaslik ufo…“

Kurat kehitas seda lugedes üksnes õlgu. Jumal ägestus.: „Mida ma sulle ütlesin! Läheb juba päris keerukaks sellest supist puhtalt välja tulla. Meie tegevus on lubamatul viisil massiteabevahendites avalikustatud, meie laev on leitud, isegi sonaripilt laeva kujutisega on lehes välja trükitud. See lugu lõhnab selle järele, et peame naastes Galaktilise Kaevanduskomitee julgeolekuosakonnas oma tegevusest aru andma. Hakka parem aegsasti selle jama kohta võimalikult usutavat selgitust kokku panema! Mina lähen oma kabinetti missiooni kokkuvõtet lõpetama.“

Jumal pöördus juba minekule, kui talle meenus mitmendat päeva peas tiirelnud küsimus: „ Kurat, üleüldse, aga kuidas me sellele õnnetule sonarile peale jäime?“

„Meie kaitsekilbis on sellel Maa-missioonil ilmnenud mingi veider viga. Iga kord kui keegi mind nimepidi kutsub, võtab arvuti seda minu identiteedina ning teeb meid hetkeks ümbritsevas keskkonnas nähtavaks. Eestlased aga, kelle rannavetes me seilame kasutavad minu nime vaata et sidesõnana.“ Kuradi ilme oli peaaegu et vabandav, kuigi silmanurgas ilmnesid reetlikult riukalikud lõbususekurrud.

„Ja sa räägid sellest ALLES NÜÜD!“ raevus Jumal. „Korista kohe see viga ära!“

„Ma ei saa ennast ümber nimetada, see info on laeva pardaarvutisse muutmatul kujul sisse kirjutatud!“ protesteeris Kurat kerge irvituse saatel. Jumala ärritus sai sellest üksnes hoogu juurde:„Edaspidi ma sinuga enam Maa-missioonidele ei tule! Aitab sellest tuhandeaastasest partnerlusest. Otsi enesele lõpuks ometi uus töökaaslane! Meie nimede seotud kajastamine Maa religiooni ühes vähetuntud keeles, mis õnneks või õnnetuseks sarnaneb väga meie enda dialektile, ei ole meeskonnana jätkamiseks kindlasti mitte piisavalt kaalukas argument! “ Jumal pani käed rinnale vaheliti ja põrnitses Kuradile ainiti silma.

„Sa oled praegu lihtsalt kade! Muide, sinu nime võetakse küll merel minu omast harvemini suhu, aga tulemus on sama – laev näitab ennast hetkeks, “ märkis Kurat rahulikult muiates. “ Seega, pole üldsegi kindel, kumb meist tookord laeva asukoha paljastas.“

Jumal rehmas pahaselt käega. Tema ilmset kimbatust jälgides jätkas Kurat lõbustatult: „ Ma ei näe endiselt selles pisikeses vahejuhtumis mingit suurt probleemi. See nende „Sõnumileht“ on sama hea, kui seda teadet poleks üldse kusagil avaldatud. Löövad kõmulehes natuke lärmi, mille käigus naerdakse välja nii loo autor kui sonari kasutajad, ning kui neil hästi läheb, siis tembeldatakse nende uurimisretk üksnes purjutajate seilamiseks, mitte aga vaimselt haigete persoonide väljasõiduks. Meie transpordilaevade nägemisse Läänemerel suhtuvad nad küll üsna külma rahuga. Mingi osa isegi jäädvustab neid kummalisi lendavaid tulukesi,“ Kurat irvitas sealjuures varjamatult ja mõnuga „ … oma video- ja fototehnikaga ning pajatab uhkusega, et nemad, näe, täitsa ise ja oma silmaga nägid maavälist värki… teised jälle peavad neid lihtsalt opakateks või arvavad, et tuleks vähem hallutsinogeene tarbida.“

„Njaa. Ajad on Arizona läbikukkumisest alates kõvasti edasi läinud,“ nentis Jumal kergendusohkega. „Kiidetud olgu see Internetiavarustes leiduv uskumatu kogus pahna, mis on meie olemasolu sujuvalt enese alla maskeerinud. Inimesed ei tunneks netiavarustes enam omaenda hingegi ära, kui neile seda faktina otse näkku ei paisata. Isegi siis jäävad neisse tõsised kahtlused, et eks see üks loll nali tema aadressil ikka oli, mida uskuda ei tasu.“

***

„Kurat! See on küll viimane piisk. Nad on meil jälil!“ Jumala ilme monitori kohal oli sedavõrd sünge, et Kurat kummardus uudishimulikult helendava ekraani kohale. Ka tema nägu tõmbus ühe hetkega tõsiseks. Ta marssis juhtpaneeli juurde ja asus sõnagi lausumata stardiks ettevalmistusi tegema.

Ekraanil helendas tuhmilt ajakirja „Nature“ värske, 07.09.2011.a artikkel . … „suurem osa väärismetalle, millele on rajatud meie majandus ja paljud võtmetähtsad tööstusprotsessid, sattus meie planeedile õnneliku juhuse läbi siis, kui Maad tabas umbes 20 miljardit tonni asteroidmaterjali…“

„Mis sa arvad, kui kaua läheb aega, enne kui nad kullamaardlate tegeliku saladuse – asteroididega Maale paisatud kulla aatomitesse talletatud Galaktika varjatud teadmised avastavad?“ sosistas Jumal pead käte vahel hoides.
„Ma ei tea, aga ma tahaksin siis siit kaugel olla!“ vastas Kurat. „Sellega pole inimestele nende praeguse head peale hakata. Õnneks suudavad nad kulla töötlemisega aktiveerida teise astme krüpteeringu, ning koodi lahtimurdmiseks puuduvad Maal vähemasti praegu meile teadaolevalt vajalikud tehnoloogiad.“

Jumal vangutas kahtlevalt pead: „Kui ma üldse midagi inimeste seadustest tean ja pean, siis kellegi Murphy koodeksis on selgelt kirjas üks üleüldine mõistusega olendite käitumismuster: „Midagi ei saa teha täielikult lollikindlaks, sest lollid on haruldaselt leidlikud.“

Kurat vaatas talle kahtleva näoga otsa: „Niisiis?“

Jumal lausus kaalutletult ja aeglaselt: „Missioon enne Kaali episoodi katkestada. Kaali oli nagunii noor meteoriit, ning väidetavalt panid inimesed sellele enamjaolt ise käpa peale. Tõsi kraatrisse nad vajalikule sügavusele veel tänaseni laskunud ei ole. Selleks korraks oleme piisavalt teabekandjaid kaevandanud. Lahkume Neugrundi leide läbi töötama.“

Kurat ajas end juhtpuldi taga sirgu ja lõi kannad kokku: „Kannan ette, Neugrundi kraatri last on tervikuna pardal. Laev on stardivalmis, varjekilbid sisse lülitatud! Palun luba planeedilt lahkumiseks.“

Jumal noogutas rahulolevalt naeratades. Laev startis.

Esialgne versioon järgneb allpool

Kuna sellele oli 3 kommentaari sama sisuga, võtsin arvesse ja tegin loo veidi ümber

„Kurat, me jäime sonarile!“
„Jumal küll, mis sa pabistad, see oli üks inimlikult mannetu riist.“
„Pakime ometigi selle neetud kaevanduse kiiresti kokku ja paneme minema! Kuld peaks meil nüüd lõpuks ometi käes olema.“
„Jummel, sul pole endiselt mingit arusaama sellest, kui aeglased ja taipmatud inimesed tegelikult olla võivad. See, et nad meid praegu sonarilt vahivad, ei tähenda, et nad järgmisel hetkel meile oma eliittehnika ja eriväeosad kaela kupatavad. Ausalt öeldes, meil on praegu palju korralikumad kaevemasinad ka, kui see sond, mis koos geopeituse mänguritega paarkümmend aastat tagasi Arizonas alla matsatas.“
„Kurat! Ma ütlen, et lõpetame selle missiooni. Lõpuks, mina olen selle laeva kõrgeim võimukandja ja see on minu otsus!“
„Sinu tahtmine sündigu! Homme alustan pakkimist ning hiljemalt esimeseks septembriks oleme siit lõplikult läinud!“
*
„Kurat!“ Jumal sihtis süüdistaval ilmel näpuga ekraanile, mille ülaservas helendas suur punane kiri „Õhtuleht": "LÄÄNEMERE PÕHJAS AVASTATI TUNDMATU (LENDAV?) OBJEKT: 18-meetrise läbimõõduga müstiline ring, mille Rootsi aadrekütid suve hakul Läänemere põhjas avastasid, leiab maailmas järjest suuremat tähelepanu. Kas see on looduslik moodustis, pommiplahvatuse jälg või hoopis hiiglaslik ufo..."

"Mida ma sulle ütlesin! Läheb päris keerukaks sellest supist puhtalt välja tulla. Lõhnab selle järgi, et peame naastes Galaktilise Kaevanduskomitee julgeolekuosakonnas aru andma. Hakka parem aegsasti võimalikult usutavat selgitust kokku panema.“ Jumal pöördus juba minekule, kui talle meenus juba mitu päeva peas tiirelnud küsimus: „ Kurat, üleüldse, aga kuidas me sellele õnnetule sonarile jäime?“
„Meie kaitsekilbis on sellel missioonil ilmnenud mingi veider viga. Iga kord kui keegi mind nimepidi kutsub, võtab arvuti seda minu identiteedina ning teeb meid hetkeks ümbritsevas keskkonnas nähtavaks. Eestlased aga, kelle rannavetes me seilame kasutavad minu nime vaata et sidesõnana.“
„Ja sa räägid sellest ALLES NÜÜD!“ raevus Jumal. „Korista kohe see viga ära!“
„Ma ei saa ennast ümber nimetada, see info on laeva pardaarvutisse muutmatul kujul sisse kirjutatud.“
„Edaspidi ma sinuga missioonidele ei tule!“
„Muide, sinu nime võetakse merel lihtsalt harvemini suhu, aga tulemus on sama, “ märkis Kurat rahulikult muiates. “Ma ei näe endiselt probleemi. See nende „Sõnumileht“ on sama hea, kui seda teadet poleks üldse avaldatudki. Löövad natuke lärmi, mille käigus naerdakse välja nii loo autor kui sonari kasutajad, ning kui neil hästi läheb, siis tembeldatakse nende uurimisretk üksnes purjutajate seilamiseks, mitte aga vaimselt haigete persoonide väljasõiduks. Meie transpordilaevade nägemisse Läänemerel suhtuvad nad küll üsna külma rahuga. Mingi osa isegi jäädvustab neid oma video- ja fototehnikaga ning pajatab uhkusega, et nemad, näe, ise nägid… Teised jälle peavad neid lihtsalt opakateks või arvavad, et tuleks vähem hallutsinogeene tarbida.“
„Njaa. Ajad on edasi läinud,“ nentis Jumal kergendusohkega. „Internetiavarustes leiduv uskumatu kogus pahna on meid sujuvalt enese alla maskeerinud. Inimesed ei tunneks netiavarustes enam omaenda hingegi ära, kui talle seda otse näkku ei öelda ja isegi siis jäävad temasse tõsised kahtlused, et eks see üks loll nali tema aadressil ikka oli, mida uskuda ei tasu.“

*

„Kurat! See on küll viimane piisk. Nad on meil jälil!“
Kurat kummardus uudishimulikult helendava ekraani kohale. Ka tema nägu tõmbus hetkega tõsiseks. Ta marssis juhtpaneeli juurde ja asus sõnagi lausumata stardiks ettevalmistusi tegema.
Ekraanil helendas ajakirja „Nature“ värske artikkel: "...suurem osa väärismetalle, millele on rajatud meie majandus ja paljud võtmetähtsad tööstusprotsessid, sattus meie planeedile õnneliku juhuse läbi siis, kui Maad tabas umbes 20 miljardit tonni asteroidimaterjali..."
"Mis sa arvad, kui kaua läheb aega, enne kui nad kullamaardlate tegeliku saladuse - kulla aatomitesse talletatud teadmised avastavad?“ sosistas Jumal pead käte vahel hoides.
„Ma ei tea, aga ma tahaksin siis siit kaugel olla!“ vastas Kurat. „Sellega pole inimestele nende praeguse arengutaseme juures veel mitte midagi head peale hakata.“
Ta lõi kannad kokku: „Kannan ette, teabekandjad on pardal, laev stardivalmis, kilbid sisse lülitatud! Palun luba planeedilt lahkumiseks“
Jumal noogutas. Laev startis.