Saame tuttavaks: 'ganna

Artur soovis sinust rohkem teada, aga mina tean, et sina oled 7. klassi kirjandusõpikus lausa kahel leheküljel ja fotoga kirjas kui noor luuletaja. Kuidas nii juhtus, et sinust nii noorena sai luuletaja?
Raske lapsepõlv, varajane suguelu & malmist mänguasjad;)
Reaalsusse naastes – mul on suguvõsa selline, et igasugune looming on normaalne elutegevuse näitaja. & ringi jooxma sattusin nooruses seltskonnaga, mis jõi kõike, pani kõike & seejuures tsiteeris peast pikalt, kuid valimatult: 'olen rahulik kodanik, parandan priimust', 'linn lebas kõrbe rinnal nagu ergav juveel', 'läbi riikluse ajastu lehvib see kangas', 'mehed, teie hobused põlevad', 'pesu on ja maja on ja kohe hakkame pesema', 'teie ei tunne mind veel, aga teie saate mind tundma', 'sealt lendab BILL!' & 'ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu'. (Kymme punkti kodanikule, kes kõik tsitaadid ära tunneb!)
Rääkimata sellest, et pungibändidele laulutexte kirjutas yldse igayx, kes teadis, mis otsa pidi pastakas pihku käib.



Mina olen avastanud ühe ulmejutu, mille sa trükis varjunime all avaldasid. Kas sul on veel trükis enda kirjutatud ilukirjandust (peale luuletuste) ilmunud? (mida? kus?)
Midagi kusagil. Nooruse jutuvõistlusel sain kunagi teise koha & Rimmeli käest kurja kirja, et kus Sina, luuletaja, tykid (tegu ei olnud ulmega). Siin-seal on ikka olnud veel. Vist. Ma ei ole eriti jälginud. Viimasel ajal olen ma pigem edukas esseist.
No & kui keegi kunagi enne vastava veebisaidi varingut Nailsi luges, see oli ilmselt mu tippteos. See lihtsalt käis koos disclaimeriga, et seda normaalsed inimesed surnud puude peale ei pane.
Mulle surnud puud yldse ei meeldi. Mismõttes teil ei kõlba arvutist lugeda, ah? Mulle kyll kõlbab!

Ma olen kuskilt lugenud, et kui inimene on palju luuletuste kirjutamisega tegelenud, siis see õpetab ka muud kirjandust paremini kirjutama, kuna luuletaja peab „vaeva nägema“ õigete sõnade leidmisega, et oma mõtet nii edasi anda, et see „mahuks“ luuletusse. Kas sa oled sellega nõus? Kas luuletuste kirjutamise kogemus võib ka kuidagi muu ilukirjanduse kirjutamisel kahjuks olla?
Kahjux? Ei usu, kui just lyyriliselt ebatäpsex ei lähe (aga seda ei tohi päris luules ka). Kasux kyll, sest see õpetab rytmi (nähääh, ka proosas on rytm täiesti hoomatav & oluline) & emotsionaalse tonaalsuse leidmist, Sinu mainitud hoolikat sõnavalikut & loo edasiandmist võimalikult väheste, aga see-eest ainuõigete sõnadega.

Sa oled palju igasugust ilukirjandust eesti keelde tõlkinud. Kas on tulnud tõlkida midagi, mis on sinu arvates halvasti kirjutatud ja mida sa siis teed? Üritad paremaks teha või tõlgid ikka nagu on kirjaniku stiil? Kas sel juhul raha haiseb?
Mina teen nigu kästaxe. Kui autor on kaalikas, siis ta jääb tõlkes ka kaalikax. Heade autorite puhul ma pingutan rohkem, pyyan tabada nende häält, seda, mida nad tahavad edasi anda. Olen tõlkinud ka väga palju tarbetexti, kus ei tohigi isetegevust aretada, eriti juriidikas.
Päris halvasti kirjutatud ilukirjandus – erinevalt päris halvasti kirjutatud käsitsemisjuhendist, paraku – enamasti tõlkesse ei satugi. Kui satub, tõlgib seda keegi päris halb tõlkija ka, mitte mina.

Kunstiüliõpilased maalivad kuulsate tööde koopiaid, et neid paremini mõista. Kas tõlkimisest võib olla abi ka ise kirjutamisel?
Ursula K. Le Guin, muide, on luuletõlkija;)

Kuna tõlkimine-toimetamine on su töö, kas sul on ja kuidas sul väljendub professionaalne kretinism?
On-on. Ma võin ajalehe lahti lyia nii, et ma ei tea, mida reklaamitaxe, aga kohe näen reklaamis komaviga. Tõlkeid lugedes ma sageli poole ajast panen texti peas tagasi algkeelde & ylejäänud poole ajast mõtlen, mida peeti see tõlkija kyll mõtles.

Mul on mulje jäänud, et sul pole ambitsiooni romaanikirjanikuks saada. Kas on mingi kaduvväike võimalus, et kui sa kord vanaks ja elukogenuks saad, siis kirjutad sõprade ja rahva rõõmuks mõne romaani ka?
Naaaaa! Mul ON ju romaan! Ta on ain't eee . . . natuke pooleli? Nagu umbes selles suurusjärgus natuke pooleli, et kui ma samas tempos jätkan, mu lapselapsed saavad seda lõpetama . . .
Samuti on mul kange kiusatus kirjutada mälestusi. Ilukirjanduslikus vormis: umbmäärased prototyybid annavad harvem kere peale kui nimeliselt solvatud kodanikud;)

Ma tean, et Maniakkide Tänav on lugenud Barbara Cartlandi, et teada saada, kuidas ta kirjutab. Kas sa ka lihtsalt uudishimust loed mingeid „kahtlaseid“ kirjanikke, keda? (Ulmejutulabor ei lähe arvesse.) Erik Tohvrit oled lugenud?
Ei ole Tohvrit lugenud, nägemisest & kuulamisest piisas. Cartlandi vist olen kunagi, odava otsa naistekaid & eriti kyyndimatuid thrillereid igatahes lademes (nõugudemaal oli Julian Semjonov, USA-s oli sama taiplikke tonte tuhatkond vähemalt).
Aga ma olen ajakirja Saladused innukas tellija, kas see loeb?

Mida peaks algaja ulmekirjanik silmas pidama, kui ta tahaks kirjutada nii edukalt nagu Pratchett (kui unustada ära, et on inglise ja eesti keel)?
Ma ei tea. Ma päriselt ka ei tea. (& te arvate, et kui ma teada saan, ma siis ytlen?) Igal juhul ei tohix ta kirjutada keeles, mida kõneleb kõigest miljon inimest.
Ma pakun, suur osa sellest edust on töö-töö-töö. & lõpux tuleb Alzheimer nigunii.

Milles seisneb Potteri edukuse võti?
Rowling räägib tänapäeva lastele neile arusaadavas keeles tänapäeva maailmast, muide. Samahästi võixid kysida, mis on vendade Grimmide või Charles Perrault' edukuse võti.

Kas sa vajad kirjutamiseks üksindust, vaikust ja rahu või meeldib näiteks koos mingi taustamuusika vms kirjutada?
Muusika mõnikord. Siis instrumentaal või text mulle täiesti arusaamatus keeles (mis tähendab, et ma olen väga hästi kursis suuludisko & kikuyu gospeliga;) ). Inimesed & loomad mind ei häiri, raadio häirib vähe, kõik telekad minu tööruumi läheduses lähevad peaaegu ise rikki, ma ain't natuke aitan. Vt ka järgmine kysimus.

Kas alkoholist vms on sulle kirjutamisel abi?
Minul käib aeg-ajalt öösiti kodukäija. See sunnik joob ära kogu mu majapidamises leiduva alkoholi & jätab endast maha mitmesuguseid wordi dokumente. Osad neist on arusaadavad.

Millist ilukirjandust sa ise kõige meelsamini loed? Kui palju ja millises keeles?
Mulle ei meeldi s*tal käia ega suppi syia ilma raamatuta. St ma loen kogu aeg, kui mu silmad ei ole hõivatud millegi muuga. Samas, ega ma eriti loetut ei mäleta, aasta pärast kaevan sama raamatu uuesti riiulist & jälle on huvitav. Ma tavaliselt täpselt ei teagi, mida ma loen.
Yletamatu raamat on Bulgakovi Meister ja Margarita, seda ma olen lugenud & eesti, & vene, & inglise keeles (viimane omab suurt huumoriväärtust, eriti kommentaaride osas).
Yx mu lemmikautoreid suri tänavu 21. nov. Meile, maarahvale, see uudis ei jõudnud, polnud ju vist oluline.

Milline ulmežanr sulle kõige enam lugeda meeldib? Kas mingi žanr ei meeldi?
Ilmselt parim on veidi zhanripiire yletav ulme. & kõige igavam on õudus.

Kes eesti ulmekirjanikest sulle kõige enam meeldib? Välismaistest ulmekirjanikest?
Eesti ulmekirjanikest Lew R. Berg. Mitte selle pärast, mida, vaid selle pärast, kuidas ta kirjutas. Lugemisnaudingu poolelt on/olid äärmiselt tugevad eesti ulmekirjanikud Friedebert Tuglas, Teet Kallas, Nikolai Baturin & Olev Remsu.
Välismaistest, ärge maha lööge, John Norman (kirjutada ei oskand kutt kopku eest, aga jee-emm kui erootiline!). & Marion Zimmer Bradley on erootiline, & Ursula K. Le Guin on erootiline, & Janet Morris on erootiline, & Lynn Flewelling on erootiline. & Anne McCaffrey oli muidu armas inime. & Arthur C. Clarke oli otsatult ebaerootiline, aga kirjutas kadestamisväärselt hästi.
Aga ulmet lugema & kirjutama yleyldse saatis mind sihuke autor nagu Ivan Jefremov. Juhuslikus koostöös helilooja Maurice Raveliga. (Ära kysi, puberteet.)

Miks sa otsustasid Ulmejutulaboris oma jutu avaldada?
Ise ka ei tea, ausalt! See kahexas õlu oli tookord vist ylearu . . .

Kas Ulmejutulaborist on sulle kirjutamisel abi olnud ja kuidas?
Ikka on – muidu olex kodukäija asjata alxi raisanud;)
Kas sa usud, et kui näiteks ulmejutulaborisse iga kuu jutt kirjutada, siis kõigist meie autoritest võiks mingi aja möödudes saada eesti kirjanike seas keskmise või isegi parema tasemega kirjanik?
Ei. Igayhest ei saa. Saalomon Vesipruul saab heal juhul. Mis ei välista yldse, et mõni andekas inimene lihvib end selle abil päris kirjanikux.

Kas jõuad ja tahad Ulmejutulaboris kõik jutud läbi lugeda või teed mingi valiku?
Läbi lugeda jõuan, arvata . . . ma olin aastaid yhe suure päevalehe kirjandusarvustaja & see jättis ajusse pöördumatud kahjustused, ma enamasti ei viitsi või ei suuda.

Kes võiks olla järgmine Ulmejutulabori autor, kellelt sooviksid sarnastele küsimustele vastuseid teada?
Sina ise. Või mine kiusa Rattust.

Pildistas Manjana 2011. aasta detsembris. 'ganna tabatud ta oma köögis lihaga möllamas.

'ganna ulmejutte loe siit