"Õnnelik lõpp!" veeris Truslan plakatitelt tänaval.
No peab see alles sant asi olema, mille lõppemine kohe õnnelikuks teeb!
Vihm piitsutas kapuutsi ja lombid märgasid jalgu.
Nohuselt hingeldades jooksis Truslan kõnniteel, aeg-ajalt kella vaadates.
Aega veel oli.
Ta jätkas sörkimist peaaegu kinnisilmi. Hästi tundis ta teed oma jalge all. Liigagi hästi.
Koer nuhutas pead kõrgemale tõstes.
Jah, see on see!
Ettevaatlikult alustas ta jälitamist. Üha kiirema sammuga järgis ta vihmas hajumakippuvat lõhna.
Must kasukas sulas hämarduvasse sügisõhtusse, muutes looma hääletuks varjuks.
Truslan peatus linnaserval vana maja juures. Tõstis pea ja piilus kiiresti kapuutsi kergitades ümberringi.
Madalat tumedat kogu mõned sammud eemal ta ei märganud.
Kiiresti ja kõlavalt koputas mees aknale. Ei süttinud majas valgust, ei kostunud sealt liikumist.
Ometi avanes kerge naksatusega omapäraseid ornamente täis nikerdatud uks.
Kiiresti astus lirtsuvate jalgadega Truslan uksest sisse.
Enne ukse sulgumist libises samasse ka must vari.
Vihm jäi uksele koputama.
Tumerohelised seinad, mõned kummalised maalid ja gravüürid.
Laelambiks üksik juhtme otsas rippuv pimestav pirn.
Kolm kogu mööblivabas toas, pehmel pruunil vaibal. Sokkis, näod tulija(te)st kõrvale pööratud.
Eimiski inises mahedalt.
Truslan heitis kapuutsi peast ja kummardus märgi jalatseid eemaldama.
"Tulite," märkis kolmest kogust keskmine kiretult ja kõlatult.
"Mina igatahes tulin, nagu kokku lepitud." Truslan sai jalad vabaks ning märgi sokke kõrvale heites astus paljajalu vaibale.
Koer võttis hämaruselt tagasi omaenese kuju.
"Võime siis alustada." Ikka see kolmiku keskmine.
"Ja lõpetada," urahtas koer.
"Õnnelik lõpp!" Truslan lausus seda kui transis. Silmad eneses ja keha kui kuju, millest hing korraks ära läinud.
"Hakkab peale!"
Maailm hakkas väsima. Ammu juba enne seda, kui ta vanaks sai.
Keegi oli ta lapseeas pöörlema ja keerlema nipsutanud.
Pool külge päiksevarjus, teine vahetpidamata pleegitamas. Pooled vahetumas. Ringmäng. Taevakehade ringmäng.
Iga teatud tsükli möödudes röökis kari parasiite kera pinnal, kuulutades lõppu ja algust.
Nagu nad teaksid!
Maailm oli väsinud. Ta tahtis puhata.
"Ma tahan puhata. Lõpeta ära," ütles maailm Truslanile. See kuulis ja kuuletus.
Ennustajad olid ennustanud. Laulikud lugusid, mõtlejad järeldusi loonud.
Kui on algus, on ka lõpp.
Roheline tuba pruuni vaibaga. Kolm kohatut kogu, mees ja koer.
"Hakkame lõpetama," ühmas parempoolne, teistest suurem ja turskem kogu.
"Teeme äkitselt või suure pildilise vaatemänguga?" Ka vasakpoolne mütsak võttis sõna.
"Ma ei tea nüüd. Kaua seda katkematut hukuootust ikka venitada. Kes tahtis, elas oma lõpu juba läbi. Teeme kiirelt ja valutult."
Kõik ümisesid nõusolevalt.
"Et siis... Lõpp!"
Kõik kadus.
"Head uut maailma," sosistas Truslan.
Tema uskus.
*
Yx typo.
VastaKustutaMuidu on uuuuu, kui hea.
Lugedes tekkis koheselt paralleel M&M'ga. Koer taandus Peemotiks. Haaras.
VastaKustutaminu jaoks liiga keeruliselt kirjutatud lugu. ma võin oletada, et inspiratsioon tuli tallinna täitnud plakatitest, seda täiendas ennustajate pidev maailmalõpu ennustamine. aga mis rääkiv koer, kes olid need kolm ja truslan, jäi mulle ebaselgeks. ei aidanud ka silt "fantaasia", sest fantaasia alt tahan mina huvitavaid tegelasi leida, kuid siin on tegelased pigem udused kui huvitavad. no ei ole minu tassike teed.
VastaKustutaSee näeb seespoolt vaadates, küll minu poolt vaadates, välja luuletusena. Kuigi jah, salme ja riime ei ole. Aga mõte ja tunne selge žüžeeta sõnades on.
VastaKustutaluuletusi ma ei arvusta, kuid kuna see ikka päris kõige täiega luuletus pole, siis proovin.
Maali nägemiseks kulub sekund, hullemal juhul kaks. Hea maali vaatamiseks, no minge proovige ise järgi. See lugu on midagi sarnast, et lugemiseks kuluks palju rohkem aega, kui läbi lugemiseks, kuid mulle tundub, et selles loos on liiga palju kurbust, et ma tahaksin selle loo lõpuni välja lugeda. Mis tähendab, et ega ma täpselt ei tea, kas see on hea või halb lugu.
Kuid ka see on ju hea, kui ma ei tea, et see on halb. Nii on täiesti võimalik, et on hea. Halb on vaid minu tahtmatus seda teada saada, või on see loo halbus või ei kellegi halbus, lihtsalt vabadus minna teist teed, teiste lugude juurde.
PS Vähemalt ärgitab Rattus teisiti kirjutama. Kasvõi prooviks, kasvõi hullemini kui muidu oskan.