06.09.11

Kindlus taevas


*

Selter istus laua taga ja joonistas.
Sinine taevas, roheline maa, pruunitüvelised puud ja kollased rebased.
„Rebased on valed,“ lausus Suur selja tagant.
„Rebased on juba punased.“
Selter kustutas rebased.
Siis kustutas ta puud ja ehitas asemele linnad.
Värvilised isekujuga hooned ja värvilised sõidukid teedele.

Suur vaatas ja mühatas põlglikult, kuid nõusolevalt.
„Umbes nii, kuid maa pole enam roheline.“
Selter kustutas rohelise ja värvis selle asemel koopad, kaevandused, lumised mäed ja kollased-pruunid kõrbed.

Taevas oli pilt pildilt kord valge, kord sinine, kord mustjashall.
Maa ja taeva vahele tekkisid inimesed, hooned, taimed, koletised ja loodusjõud.
Maa kobrutas, ujutas, põles. Vaheldus vesi ja jää, tahke pinnas muutis oma kuju ja asukohta.
Maa kohal tormas tuul ja kõrvetas kuumus.
Maa elas. Sündis ja vananes. Ning taassündis.

Suur lausus aeglaselt, mida piltidel muutma peaks.
Et see ikka pärisega kooskõlas oleks.

Selter joonistas, leht lehe järel.
Maailm muutus, pilt pildi järel.
Jääaeg, ürgaeg, muuaeg, tsivilisatsioonid ja nende langused.
Inimesed ja nende teod.
Eellased ja nende teod.
Järgnevad ja nende teod.
Loomad ja loodus jäid tahaplaanile, vaid pildinurka.
Mõni üksik kollane rebane või ruske nimetu loomake.
Nimetu, sest nimed andis inimene ja keda tema polnud näinud, see jäigi nimetuks.

„Aga mis siis jääb?“ küsis Selter joonistamisest väsinuna Suurelt.
„Mis on kindel?“
"Midagi ju on."
Suur mühatas ja suundus puhkama.

*

11 kommentaari:

  1. Rattus nagu Rattus ikka. Väikesed pildid, tihedad, kompaktsed. Mis annavad suure pildi.
    Siiski miniatuuri-mõõtu, mitte aga jutt.
    Samas, omanäoline stiil, miks mitte. Kuigi võiks olla ka tihe, lause lauses ja jutustavam.
    Pilt Suurest, kes ütleb, mida maalida, on nii kuradima vana idee... aga kes ütles, et siia peab midagi uuemat kirjutama.

    Ahjaa, kolm kirjavahemärki ei käi koos. kas küsimärk või siis koma enne jutumärkide lõppemist, aga mitte kolmekesi pundis. Ja niimoodi.

    VastaKustuta
  2. Parandan.
    Ja esmast juttu ju pikemat kui lehekülg ei lubatud.
    Eks katsusin raamis püsida.

    VastaKustuta
  3. Vaat kui Selter oleks lòpus hakanud Suurt joonistama, siis yleni paigas laast... :) Praegu jài originaalsusest ehk tsipa puudus, aga meeldiv oli lugeda.

    VastaKustuta
  4. Noh, tegelt pole point Suures, vaid taevas, mis on vaid värvi muutnud.
    Temas on kindus(tunne).
    Tema on üle.

    VastaKustuta
  5. Mulle jutt meeldis, ei midagi üleliigset (väljaarvatud need tärnid alguses ja lõpus).
    ma ei arva, et seda peaks pikemaks kirjutama. olid tegelased, oli tegevus ja maailma kirjeldus. kõrgpunkti ega selle lahendust ei olnud. aga nii lühikesse nii palju ei mahukski.

    aga katsejuttude pikemaks kirjutamine on lubatud ja see on kirjas ka selles postituses, kuhu alla katsejutt postitati. Huvitav, kui see lõik 2 silma vahele jäi, kas see on probleem või mitte? kas kirjutaja peaks kõiki lauseid nägema või mitte?

    VastaKustuta
  6. Nojah, aga kui lukku mahub kòrvalteema peateema juurde, siis vòiks selle ju sinna panna :D Ega see ei pea tingimata Suur olema, keda joonistatakse, aga mingi lisalugu vòiks veel juurde kumada. Tempo pàrast juba.

    VastaKustuta
  7. Ilus lugu, midagi pole öelda. Ilusad laused, väikesed pildid. Mina lugesin sealt välja küll hoopis teise mõtte, kui autor sisse pani, kuid vaevalt, et see on probleem. Mõte oli ju olemas, vähemalt minu jaoks.
    Mis puutub katselugude pikemakskirjutamisse, siis kui katselugu on autori meelest saast, siis ta seda tõenäoliselt ei postita, kui see on aga juba talutavalt terviklik ja hea, siis hakka nüüd seda peale loa saamist uuesti tükkideks kiskuma, et saaks sinna kõrval- ja muid harusid juurde pannna.

    VastaKustuta
  8. Manjana: nägin ikka, et võimalus hiljem pikemaks kirjutada.
    Enesele tundus narr poolikut asja rippu panna. Nägemisega on kõik korras :)

    Eks ta ole, et igaühel voli välja lugeda, mis sobib. Kurb oleks, kui mingit mõtet ei leiaks.

    VastaKustuta
  9. Lugu ja ideed iidvanad. Teostus ladus. Puaänti ei olnud. Igav.

    Siiski. Mind jäi selles lühiloos kummitama ainult üks küsimus, miks rebane? Vastust ma ei saanudki. Kui üks konkreetne loom korduva kujundina sisse tuua, siis võiks sellel mingi mõte sees olla. Looja ei saa ometi läbi kunstniku mõelda igal pildil ainult rebastest ilma mingi konkreetsema põhjuseta.

    VastaKustuta
  10. Lugesin mõnuga. Kuidagi zelaznilik tunne tuli lugedes, et üht-teist jääb segaseks, kõik muutub, aga miskitpidi on lummav.

    Leele - eks rebastele mõtle igaüks ise oma loo taha:)

    VastaKustuta
  11. Rebane on raudselt alateadlik viide Narutole. Minul tekkis hoopis selline küsimus, et miks Selter üldse joonistas, kui see oli lihtsalt tõelisuse kajastus? Või mõjutas Suure kirjeldatu Selteri joonistuste kaudu pärist?

    Originaalsuse koha pealt... Mul ei ole nagunii erilist usku lühijuttude originaalsusesse. Olen esialgu ettevaatlikult valmis vähemalt ühe õlle välja tegema sellele, kes tuleb välja täiesti originaalse ideega, mille sarnast ma varem kusagilt kuulnud-näinud ei ole. Teostus on olulisem ja see mulle meeldis.

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.