Loodetavasti näeb siin lehel tulevikus veel selliseid autoritutvustusi. Kes soovivad oma salapära säilitada, neid vägisi rahva ette kiskuma ei hakka.
Mina kuulsin Sinust esimest korda, kui lugesin Ulmeguru blogist, et mainekas prantsuse ulmeajakiri „Galaxies“ on tõlkinud ära esimese eesti ulmekirjaniku jutu ja selleks oli sinu "Välisnõustaja", mis esialgselt ilmus Algernonis. Kuidas Sa ise sellest teada said ja mida sellisest tähelepanust arvasid?
Ma mäletan suurt üllatust, mille see uudis tõi, kuid kust ma lugesin, selles pole ma nii kindel. Pakun, et Ulmekirjanduse baasist. Esimese hooga arvasin, et antud ajakirja puhul on tegu mingi Algernoni tüüpi veebiajakirjaga, mis Prantsusmaa mastaabis oleks küll tükk maad teine asi, kui Algernon Eestis, kuid hiljem hakkas selguma, et on veel tiba rohkem. Ei hakkagi mitte ütlema, et hea meel pole, kuid prantsuse keelt seepärast veel õppima ei hakka.
Millal sa, umbes, ulmejutte kirjutama hakkasid?
Põhikooli ajal sai mõned lood kirjutatud. Pärast tuli päris pikk paus kuni 2007. aastani. Pausi lõpetajaid oli mitmeid, kuid üks neist oli ka Algernoni jutulabor. Lugesin neid lugusid seal ja mõtlesin, et pagan, ma suudan ka sama hästi. 2008. aastal jõudsin Algernonis esimese jutu avaldamiseni.
Kas oled peale ulme ka muud ilukirjandust kirjutanud ja kus su jutte (romaane, luuletusi) veel peale Algernoni ja Ulmejutulabori lugeda saab?
Avalikult on loetavad ainult minu ulmelood. Sahtlis on küll ka mõned teistes žanrites kirjutatud lühijutud, kuid hetkel pole plaan neid kuskile pakkuda. Luuletustega on mul suhe nagu on, pigem on see suhe küll luuletuselaadsete kirjutistega.
Päris kirjanikud pidavat kogu aeg pliiatsit ja paberit käepärast hoidma, et huvitav mõte kirja panna. Kas sa kogud mingeid ideid ja mõtteid uute juttude tarvis kuskile ja kasutad neid hiljem?
Mingi aeg kirjutasin mõtteid arvutisse, kuid tagant järgi võin öelda, et ma ei osanud seda teha. Nii nagu nad seal on, pole neist eriti kasu. Praegu korjan mõtteid oma pähe. Vahel lähevad nad sealt küll kaotsi ka, eriti need mõtted, mis tulevad enne magamajäämist. Et peab vist uuesti ideede üleskirjutamist alustama.
Kas oled osalenud mingitel ilukirjanduse kirjutamise võistlustel ja kuidas on läinud?
Olen kahel päris pisikesel. Seni on edust asi ikka üsna kaugel olnud.
Ma olen oma arvutisse igasugu kummalisi juttude alguseid kogunud. Kas sul on arvutis palju poolikult valmis kirjutatud lugusid ja miks need valmis pole saanud?
Ma pakun, et iga lõpetatud loo kohta on mul vähemalt kolm poolikut. Võimalik, et rohkemgi. Poolikuks jäävad nad erineval põhjusel. Mõnikord läheb mõte kirjutamise ajal enda jaoks igavaks, vahel ei jätku mõttest kogu looks, mõnikord tunnen, et oskustest jääb idee teostamiseks väheks. Mul on natuke rumal komme ka: kord pooleli jäätud lugusid enam mitte üle vaadata. Õnneks on ideedest mõni nii visa, et hiilib järgmisesse või ülejärgmisesse loosse sisse.
Kuidas sa ühte ulmejuttu kirjutad? Kas alustad algusest ja kirjutad lõpuni valmis või mingis teises järjekorras.
Seni olen ma kõik lood kirjutanud algusest lõpu suunas, kuid tegelikult võiks proovida küll ka teistsugust järjekorda. Aitäh hea idee eest.
Kui sa lugu kirjutama hakkad, kas mõtled selle enne täielikult valmis või tulevad mõtted alles kirjutamise ajal?
Ma arvan, et pooleks. Pooltel juhtudel tean ma põhimõtteliselt, millega lugu algab ja millega lõpeb ja mis seal vahepeal on. Ülejäänud juhtudel tean ma ainult algust, ehk isegi mitte seda, mis seal üldiseltki võiks juhtuda või kellega võiks see juhtuda.
Kas sa vajad kirjutamiseks üksindust, vaikust ja rahu või meeldib näiteks koos mingi taustamuusikaga vms kirjutada?
Kui minu kirjutamise ajal vaadatakse telekat või räägitakse telefoniga, siis see mind ei häiri, kuid muusikat ma kindlasti ei kuula. Kui olen kirjutamisega hätta jäänud, siis küll. Tulevikus tuleb mul veel kirjutamise ajaks interneti väljalülitamine ära õppida, otseselt minu poole pöörduvad inimesed häirivad küll.
Paljud algajad kirjutajad unistavad, et kunagi kirjutavad nad valmis täispika romaani. Kuidas sul on tulevikunistuste ja kuulsaks kirjanikuks saamisega?
Kunagi jalutas minu juurde enne magama jäämist jutu idee, mille kirja panemine võtaks kindlasti vähemalt 60 lehekülge. Selle jutu tahaks kunagi ära kirjutada. Siis kunagi kui olen paremaks kirjutajaks saanud.
Millist ilukirjandust sa ise kõige meelsamini loed? Kui palju ja millises keeles?
Põhiliselt loen eesti keeles ja ulmet, kuid mitte ainult. Loen krimkasid ja põnevust, realistlikke raamatuid. Ajaloolisi romaane üldiselt väldin. Peale eesti keele olen lugenud ka vene ja ka saksa keeles. Pakun, et loen aastas 30-70 raamatut. Üles ei kirjuta, seepärast täpsemalt ei oska öelda.
Millist ulmežanri sulle kõige enam lugeda meeldib? Kas mingi žanr ei meeldi?
Teaduslikku fantastikat ja fantaasiat loen üsna sama hea meelega, kuid õudust loen oluliselt vähem. Mida õudsem õudus, seda vähem loen.
Kes eesti ulmekirjanikest sulle kõige enam meeldib? Välismaistest ulmekirjanikest?
Eesti autoritest pole ühtegi sellist, kelle puhul oleksin juba ette kindel, et raamat meeldib. Kaks lemmikumat raamatut on Lew R. Bergi "Must kaardivägi" ja Indrek Hargla "Frenchi ja Koulu reisid". Leo Kunnase "Gort Ashryni" triloogia on ka hea, kuid tema teisi romaane pole lugenud, et ei tea, mis edasi võiks tulla, kui üldse tuleb. Välisautoritest meeldib Terry Pratchett. Varem meeldisid väga vendade Strugatskite jutud, kuid nüüd üle lugedes näib, et olen neist vist välja kasvanud või pole ühiskond enam meie ümber see, mis enne lugudele tausta andis.
Kuidas sa Ulmejutulabori leidsid ja miks arvasid, et soovid osaleda?
Ulmelaborist kuulsin meililistist SF2001. Algul tahtsin lihtsalt lugeda uusi lugusid. Siis leidsin, et see koht sobiks endalegi kirjutamiseks. Ja natuke nagu avalikultki antud lubadus regulaarselt kirjutada mõjuks ehk tõhusamalt, kui ainult endale enne magama minekut antud lubadus: homme, vot homme ma kirjutan.
Kas Ulmejutulaborist on sulle kirjutamisel abi olnud ja kuidas?
Jah, kindlasti. Juba regulaarne kirjutamine aitab. Lisaks võivad lugejad jutust välja lugeda selliseid asju, mille peale ütlemata kunagi ei tuleks või jääb mõni enda meelest nii selge koht tegelikult lugejale täiesti arusaamatuks. Et aitäh kõigile kommenteerijatele. Vahel on tulnud küll sõrmenukke närida, et kuidas võib küll sellest loost niimoodi aru saada, et kohe-kohe ma lähen ja seletan asjad ära. Nädal hiljem uuesti üle mõeldes on siiski selgunud, et selliseid lauseid kirjutades on lugeja vaatenurk täiesti mõeldav. Õnneks on Jutulabori kommentaarid kõik nii tasemel, et kindlalt on vaikus hullem kui hull kommentaar.
Kas jõuad ja tahad Ulmejutulaboris kõik jutud läbi lugeda või teed mingi valiku?
Seni olen lugenud kõiki uusi lugusid ja neid ka kommenteerinud. Siiani olen jõudnud enne oma kommentaari kirjutamist valdava osa lugusid rohkem kui korra üle lugeda. Mis teha, kui ei saa kohe aru, mis selle looga on.
Viimasel ajal olen hakanud küll lugemiste arvu vähendama. Olen märganud, et arvamus tuleb nii vahetum.
Kogu seda möllamist ja lugemist teen tegelikult suuresti enda lugude pärast, sest olen küllalt oma kätetööd vahtinud, ise kuidagi taipamata, et mis selle loo head või halvad küljed võiksid olla. Nüüd on siis rohkem võimalusi ülelugemist harjutada.
Kes võiks olla järgmine Ulmejutulabori autor, kellelt sooviksid sarnastele küsimustele vastuseid teada?
Pakuks igaks juhuks kaks nime: Lee ja ’ganna. Nende juttudest ja lugudest on tekkinud huvi teada saada, kes nad on.
Artur R. oktoobris 2011. Pildistas Manjana
Tänud Arturile vastuste eest, tema jutte lugege siit
.
Manjanale 5+
VastaKustutaMulle väga meeldib, kui lugude taha tekivad ka päris inimesed. Mõnus oli lugeda :-)