04.11.11

Neljas tsoon

Kolmas päev. Hommik oli seni olnud rahulik ja sujuv. Kaardistasime subjekti teadvust. Seni olime saanud kinnitust vaid olemasolevale teadmusele. Kolmandal töötunnil tabas laeva ränk raputus. Sisemuses purunesid pehmemad esemed – klaasist pipetid, paar kuvarit, Klausi kohvitass ning Kasperi pea.

„Kurat, sattusime vist neljandasse tsooni. Pask, pask, pask.“ Meie IT-tugi Klaus oli märgatavalt närvis. Kui see nii on, siis on meil kõigil põhjust närveerida. Neljas tsoon on hoogsalt kasvav legend. Keegi ei teadnud, millega tegemist, kuid mitmetel uurimisretkedel satuti keskkonda, mis ei vastanud tavapärasele teadvuskeskkonna kujutlusele. Hüpoteese oli mitmesuguseid. Näiteks nimetati seda teadvustormiks, mis tekib tugevate emotsioonide puhul. Ilmselt peetakse silmas midagi sarnast, nagu juhtub koerte puhul, kui nad unes jooksevad. Või kui inimene magamisasemelt põrandale kukub. Teine üpris tõsiseltvõetav idee seisneb elektrokeemias. Kuna meie laevad on ikkagi mehhaanilised, siis võime ise tekitada teadvuses ajutisi häireid. Kuid oli ka müstikasse kalduvaid ideid. Nende hulka kuulus ka Neljas Tsoon.

Müüdi järgi on neljas tsoon kaose seisund, milles väline kontrollib sind ja sinu masinat. Selles võivad tekkida justkui tühjusest täiesti reaalsed olukorrad, objektid, ohud ja võimalused. See on seisund, mis on veelgi keerukam ja arusaamatum kui alateadvus. Võib-olla midagi sellist, kui alateadvus segada kõige tugevamate hallutsinogeenidega ning seda kõike stimuleerida kõige tugevamate stimulaatoritega. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik on võimalik ning tundmata jõud võib hetkega luua vist kõike. Nii usutavaid kui uskumatuid asju. Võib isegi tunduda, et oled uuritava teadvusest sattunud kellegi kolmanda teadvusesse. Ka iseenda teadvusesse. Kuid tõde on selles, et kõik leiab aset ikkagi just selle isiku teadvuse kaardistamata osas. Osas, mida polegi võimalik kaardistada, sest see muutub nii kiiresti. Pole isegi võimalik kindlalt väita, millises inimese bioloogilises punktis see tsoon asub. On see ühes paigas või hoopis kõikjal? Pole võimalik kindlalt väita isegi seda, et neljas tsoon on olemas.

Niisiis – müüt, mille paikapidavust on võimatu kinnitada või ümber lükata. Vähemalt täna mitte, sest Kasperi pea ja osad mõõteriistad on katki, ning meil tuleb katse lõpetada.

2 kommentaari:

  1. See ei ole jutt, vaid millegi kirjeldus. Mille, pole võimalik kindlaks teha, kuna sõnu on kasutatud siiani tundmatus tähenduses.

    Eesti keele seletav sõnaraamat:
    teadvus ‹-e 5 v. -e 4› s.
    1. psüühika võime peegeldada psüühikavälist maailma ja iseennast, teadmine ümbritseva ja enda kohta.
    vaata edasi siit

    Ehk teadvus, tänapäevases tähenduses, pole ei füüsiline asi ja tal pole ka täpset asukohta.
    Ehk teadvus on sama ebamäärane kui näiteks armastus.

    Nii lühike jutt ei saa olla vaid mingi uue mõiste kirjeldus, ilma mingit arusaadavat seletust andmata. Ka laast peaks sisaldama püänti jne.

    VastaKustuta
  2. Kahtlustan, et jutustatud on bakteri, viiruse või mingi pisikese vaimolendi vaatenurgast.
    Jutus läks minu meelest natuke liiga palju kirjeldamise peale, kuid ikka mitte kõike kirjeldades. Tegevust oli vaid alguses. Tegelasi polnud praktiliselt üldse. Tõenäoliselt tahab see jutt mitu korda rohkem ruumi või vähem kirjeldusi. Loodetavasti ilmub selle jutu v2 kuskil minu käeulatuses välja, sest seni nähtu oli küll poolik, kuid ilus.

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.