11.11.11

Edasine on juba ajalugu

Bard Paroodius lõpetas üle paadiserva öökimise ja vaatas läheneva kalda poole. Linna kaitsemüüridelt vastu vaatavad guunidest vahisõdalased ei paistnud sõbralikud ja Paroodius pööras pilgu oma kaaslastele. Sõudev paladin Qwer, kes oli samuti guune jälginud, ütles:

“Ei meeldi nad mulle.” Naismaag ‘hanna küsis nöögates:

“Oled rassist?”

“Ei,” vastas Qwer, “Ma tunnen, et tegu on pool-kaootiliste isenditega.” Siis jäi jutt soiku, läks veel veidi aega ja nad randusid väikse silla juures. Linna värava ees hurtsikutes elavad kehvikud kogunesid reisiseltskonda vaatama.

“Teab, milline kõrvalülesande neid siia tõi?” küsis üks.

Mõnda aega hiljem, kui neid oli Thernaisi väravast sisse lasted ja nad olid jõdunud mõndagi läbi elada, istus Paroodius ühe kesklinna kõrtsi renditavas toas ja pani märkmeraamatu pärgamentlehtedele kirja:

“Täidetud ülesanded: tõime turul kauplevale talupojale tema sea räpase Lu jõugu käest tagasi. Uus ülesanne: kõrvaldada teised julma Peti konkurendid.” Kirjutamise katkestas lahti paiskuv uks ja Qwer ütles lävelt:

“Tule vaata, ‘hanna keeldus kahe talupoja ja ühe päkapikust röövli soove täitmast ja kohe peaks võlukunsti saama.” Vaevalt ta oli jutuga lõpule jõudnud, kui alumisel korrusel sähvatas ere valgus, väikse pausi järel kostis kole kõmakas ja seejärel käis vähem ere mürklilla sähvatus. Hiljem saadi küll seined puhtaks kraabitud, aga päkapiku kuldhammas jäigi seina sisse.

Paroodius jätkas kirjutamist:

“’hanna jõudis uuele tasemele.”

***

Järgmise päeva hommikul, kui ‘hanna ja Qwer läksid linnakese ülejäänud röövlijõuke otsima, vaatas Paroodius uued ülesanded üle. Peti konkurente puudutava sissekande kohale oli kirjutatud:

“Osaleda peavärava turul suurel võistulaulmisel.” Bard pani märkeraamatu pauna lauto ja pommidega kella kõrvale. Just lõpetas kõrtsmik sildi kirjaga “Mõru Suutäis” üles riputamise. Vana silt, mis ütles kõrtsi nimeks olevat “Mahe Rüübe”, toetus vastu redelit.

“Võibolla läheb mul seda silti vaja,” mõtles Paroodius. Samas, siis jääb talle pauna ainult üks vaba ühik. Iseasi kui bard leiaks kuskilt mõned ühikud mahutava minipauna…

Edasine kuni turule jõudmiseni oli väga igav. Bardil ei õnnestunud väikest plikat veenda kommi ära andma ja Paroodiuse võitlus tavalise tänavapoisiga lõppes sellega, et kui tuli jälle tema kord lüüa, hindas ta oma tervist, vaatles kraade, kes paigal seisis, üles alla võnkuvaid rusikaid ja pistis siis jooksu.

Turul käis ta hingeldades ringi, kuni leidis ühe lõkke ja tukkus selle ääres, kuni oli end mõnevõrra taastanud. Paroodius ajas end sirgu, turul hakkas jälle elu käima ning bard seadis sammud puulava ja žürii samavõrd kipaka looži juurde. Alguses ei tahetud teda kuulda võtta, siis aga tõstis Paroodius vaikust paludes sõrme, tähendas oma uue taseme kiiresti märkeraamatusse üles ja kohe seejärel teatas žürii esinaine:

“Olete vastu võetud.” Samas kõlas vinguv hüüd:

“See bard esineb? Üle minu laiba.” Žüriiliikmed ajasid end püsti ja halflingust kohtunik lõi end millegi vastu ära. (See oli esinaise büst, mis oleks pidanud loogiliselt võttes kuuluma nelikümmend naela raskemale naisele.)

“Aga,” imestas üks meespreestrist žüriiliige kõneleja kookus kogu nähes, “mäevaimud ei oska ju laulukunsti hinnata.”

“Seda enam peate mind kuulda võtma, kui isegi mina kinnitan, et ta laulab kohutavalt.” Žüriiliikmed mõtlesid veidi ja võtsid siis sisse võitlusasendi. Qwer ja ‘hanna jõudsid turule, kuid kakskümmend käiku hiljem oli seiklejate seis ikka lootusetu. Siis hakkas Paroodius laulma.

6 kommentaari:

  1. Läbi ka lugesid enne postitamist?

    Muidu, tundub, on meil siin täielik inspiratoober lahti;)

    VastaKustuta
  2. Ma arvan, et see on mõne arvutimängu kirjeldus ja liiga just kirjeldus. Tegevusest arusaamiseks ühest lugemisest ei piisanud, kuigi jah, laused on täiesti olemas ja ühekaupa mõistetavad.
    Kogu jutu mõttes oli sellel algus täiesti olemas, kuid miks see pidi just nii ja sellel kohal otsa saama, aru ei saanud.
    Kui see oli katkend millestki, siis võiks ehk selle kuidagi ära märkida. Selline märkus küll juttu paremaks ei tee, kuid vähemalt saaks mõnest veidrusest aru. Näiteks lõpust.

    VastaKustuta
  3. saan aru, et see on mõeldud pilana. Aga ma ei saa aru, kas pigem D&D stiilis mängude pihta; või siis jutulabori kommuuni vastu. Mõned kohad on tegelikult mõnusalt naljakad. Mulle meeldiks kui autor väljendaks seda pila meisterlikumalt. Hetkel on tekst ja ülesehitus liialt robustne minu maitse kohta.

    VastaKustuta
  4. Iseenesest on paroodeerimine teema, mille üle arutleks hea meelega, samas huumoreskilaborit pole mulle netis silma hakanud :( Kui soovid meili mulle sellel teemal Jar.

    VastaKustuta
  5. Ma kirjutasin ulmejutulaborile mõeldes ühe postituse kuidas naljakalt kirjutada.

    Ulmejutulabor on kommuun? See oleks väga tore küll, aga kahjuks pole. See on üldse nii värske koht, et ma ei oskaks välja tuua midagi nii iseloomulikku, et seda üldse parodeerida saaks. See selleks.

    Aga jutt on raskesti loetav. Nii lühikeses jutus nii palju erinevaid nimesid, kel tegelikult ju mingit vahet ka ei ole. Lugemise jaoks oleks vaja nad kenasti ükshaaval ülesse kirjutada ja lisada juurde, et kes on kes. Selle töö oleks võinud kirjutaja ära teha ja taandada mainitud tegelaste arvu umbes kahele.
    Mina ei suuda sellest nimede ja asjade virrvarrist leida ei konflikti ega põnevat lõpplahendust, rääkimata sellest, et jutul puudub tänases päevas igasugune sügavam mõte. Banaanikoorenaljad mind naerma ei aja.

    VastaKustuta
  6. "See originaalne lugu oli kirjutatud keeles, mis kahtlemata ei olnud eesti."
    Palun mõtle enne kirjutamist MIDA tahad öelda ja seejärel KUIDAS seda teha. Selles seisnebki loo jutustamise kunst. Hetkel jutustad teismelise kombel sõpradele ümber mingit enda jaoks väga lahedana näivat koomiksit, mängu või mutlifilmi, märkamata, et teed seda läbi kehvavõitu sünkroontõlke inglise keelest eesti keelde. Kuulajatel ei ole nii lahe. Mõte iseenesest pole halb. Ja palun jäta meelde, et jutu sees nalja tegemise korral on igal sõnal kahekordne kaal, esiteks jutu voolavuse ja teiseks nalja enese mõttest ja vajadustest lähtudes. Lugude kirjutamine on sõnade seadmise, mitte loopimise kunst :)

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.