Tema oli impeeriumi viimane kaitsja. Temast olenes see, kas impeerium jääb ellu või loojub. Niimoodi ütlesid idamaa Seitse Tarka, kes ta ajamasinasse juhatasid ja täpselt 20 aasta tagusesse tulevikku saatsid.
Ta oli relvastatud. Laskemoona oli piisavalt ja pommid olid samuti kaasas. Ta sisenes vaenulikku hoonesse. Vaenlane. Ta tõstis relva ... ja jättis viimasel hetkel tulistamata. See oli tsivilist. Tsiviliste ei tohtinud tappa, see oli keelatud. Tsivilist karjus midagi arusaamatus keeles. Aga tsivilist polnud relvastatud ja kartis, sellest oli kohe aru saada.
Koridorid, ruumid, osalt lukus, osalt mitte. Ta lõi uksi lahti ja sihtis tubadesse. Enamjaolt olid need tühjad. Mõnes oli inimesi. Nad olid kõik tsivilistid ja relvastamata. Kõik tsivilistid kartsid, pugesid peitu ega kandnud relvi. Nad ei olnud ohtlikud, aga kui mõni risttule alla jääb ja surma saab, on lugu halb.
Kuid kusagil pidi ju olema Suur Boss, kes tuli maha lasta? Siis pääseb impeerium. Ta heitis pilgu aknast välja. Vaenlase sõdurid jooksid hoonesse. Nüüd oli vähemalt kindlalt vaenlasi, nüüd läheb õigeks löömaks. Ta peab tegema kiiresti, kõige parem oleks Suur Boss üles leida ja kähku maha lasta, enne kui sõdurite arv liiga suureks läheb.
Ta pani paar pommi õigesse kohta maha. Nüüd nad alles saavad! Ta tõusis järjest kõrgemale. Kuid ikkagi polnud ta veel saanud ainsatki lasku teha. Suur Boss oli leidmata. Järjekordne ruum. Seal polnud kedagi, kuid talle tundus, et kusagil nurga taga võib end varjata Suur Boss ise. Ta jooksis toa läbi, sihtis ühte ja teise nurka. Tühi. Siis langes tema pilk kalendrile. Seal oli kirjas 11. august. Miks üheteistkümnes? Ta kontrollis kella. Kellaaeg oli õige. Aasta oli õige. Kas kalendris on vale päev? Üheksa päeva vale!
Teda haaras millegi hirmsa aimdus. Idamaa Seitse Tarka, kes ta tulevikku saatsid, olid kõik purjus. Kas sellepärast polnudki Suurt Bossi kohal? Uks avanes ja seal seisis vaenlase sõdur, kes teda sihtis ja karjus arusaamatus keeles midagi. Hääletoon ja poos olid reetlikumad kui sõnad, polnud vajagi keelt osata. Aga tervis oli veel 100%, niisiis tõstis ta relva ja püüdis kiiresti tulistada. Sõdur tulistas enne ja tabas. Karen Drambjan oli surnud.
Selle jutu koht ei olegi kohe midagi öelda. Päevkajaline sketš, mille päev on juba möödas ja mis enam ei kaja hästi.
VastaKustutaKui see jutt algselt Katse all oli, siis oli see puhas ajakirjanduses räägitu ümberjutustus ja et kõik ikka aru saaks ka peategelase täisnimega. Pidasin autoriga kirjavahetust ja soovitasin jutt ulmeliseks kirjutada. Kuna autor väga ei tahtnud, pakkusin ise variandi mida lisada. Autor osaliselt kasutas seda, aga ilma selle põneva aspektita, mida ma pakkusin. (oi, kus mul oli ikka hea mõte! oi-oi :)
VastaKustutaidamaa 7 tarka 20-aasta tagusest tulevikust? kui kogu jutt oleks sürrealism, siis veel kuidagi, aga nüüd, päris nime ja ajakirjanduse ümberjutustusega. kes need targad olid, miks nad bossi tappa tahtsid ja miks just idamaalt? võimalusi põnevust tekitada ju küll.
Äkki oleks jutu pidanud kirjutama mina vormis? ja laskma mõnel teisel tegelasel ka temaga suhelda?
pole nõus, et antud teema on möödanik. olen viimase nädala jooksul kuulnud päris mitut toredat linnalegendi selle juhtumi kohta. ka neist legendidest saaks tänapäevase urban-stiilis fantaasialoo. põneva linna tänapäevase maja kirjeldustega.
Riskides solvata, ütlen, et tegu on skemaatilise päevakajaga, mida pole eriti huvitav lugeda. Ulmet ma siin ei näinud. Vabandust.
VastaKustutaAga miks ajamasin ei ole ulme?
VastaKustutaok, ajamasin on :) maipäd.
VastaKustuta