22.08.11

Uskumatu

"Ükskord ammu-ammu elas üks väike poiss ...“ Panin pliiatsi suhu ja mõtlesin, mis selle poisiga siis nüüd oligi... Tõmbasin „üks väike“ maha ja jätkasin „.. mitu väikest poissi, kes olid hommikupudru söömisel pahurad, kisades „Ei taha, ei taha!“ ja mõni eriti pahur viskas pudru lausa vastu seina. Neelatasin tahtmatult ja närisin pliiatsiotsa. Libistasin silmad uuesti üle ridade. Algus tundus paljutõotav. Jätkasin uuelt realt „Üks neist poistest, paks pikkade kräsus juustega Martin keeldus ühel eriti pahural hommikul lausa võileivastki.“

"Kuule poiss!“ Peakohale luugiavasse ilmus vanaisa nägu. „Mida sa siin jälle konutad? Kõik see mees on alumise luugi juures ja lükkab sitta kokku. Ainult sina logeled jälle!“

Kuigi kiire pilk näitas, et vanaisa käed olid tühjad, nihkusin tasakesi kaugemale. „Tere vanaisa. Preili õpetaja käskis õhtuks ühe loo kirjutada, mida keegi ei usu. Ma alles tulin, vaata kui vähe mul valmis on.“

"Oh-oh!“ Ma teadsin, et vanaisa oli erivägedes olnud, kuid et neile õpetati ka paberite kaug-kiirrabamist, seda ma polnud veel kuulnud, kuid nüüd ma nägin seda küll. „Ah et sinu meelest ei usu seda jama siis keegi või? Ise paned veel minu nime sisse, nadikael!"

Järgmised tunnid rookisin võimalustmööda nina kinni hoides alumise luugi juures mingit soppa, mida vanaisa järjekindlalt pasapilveks nimetas. Õnneks oli preili õpetaja ja ka kogu meie klass seal rookimas, nii ei pannud tunnis keegi minu lõhna tähele.

Tund ise mulle meeldis. Vikter kirjutas kolme sarvega sisalikest ja Margela tohutu suurest roosat vahtu täis vannist ja ... no jutte oli erinevaid. Kõige uskumatuma loo auhinna andsime aga üksmeelselt preili õpetajale, kes ütles, et vanasti olevatki poisid nii teinudki, nagu ma olin jõudnud kirja panna. Hull aeg oli see impeeriumiaeg.

14 kommentaari:

  1. See nagu pigem anekdoot kui jutt, aga linnukese saab kirja küll.

    Ja kui keegi küsib, et mismoodi see ulmelabor seestpoolt välja näeb, siis peaks uudishimuliku kõigepealt just selle jutu juurde suunama - õpetaja käsib jutte kirjutada, aga enamus aega kulub kirjutamise asemel pasapilve rookimise peale...

    VastaKustuta
  2. Lisaksin eelmisele kommile juurde, et algaja kirjutaja puhul on vägal omal kohal ka vanema generatsioon vägev hukkamõist ja saatmine sedasama pilve edasi rookima, kirjutamise asemel. Hea karikatuur, kuigi ulme koha pealt seondub minul koheselt anekdoodiga kolmest krokodillist, kes päikese käes peesitavad:
    -Jaa vennad, kunagi me olime rohelised...
    - ja ujuda oskasime...
    -Aitab lobast! Läki mett korjama. :)

    VastaKustuta
  3. Minujaoks polnud selle jutu näol tegemist kuskilt otsast ulmega. Seega ei hakka ka hindama ega pikemalt arvustama.

    VastaKustuta
  4. Aitäh esimeste märkuste eest. Ei osanud kahjuks kuni 30 reale (a4 ja eeldasin reavahet 1,5) rohkem jutu moodi juttu kirjutada. Reeglite järgi peab esimene jutt ju a4 olema.
    Niipalju oleks aga sinna ikka mahtunud, et täpsustada, kus sündmused toimusid, mis koha luukidest jutt on. ja see läks lihtsalt meelest, et lõppu oleks pidanud lisama selgituse, et miks hommikusöögist keeldumine nii uskumatu peaks olema. Et ka väiksele jutule kulub väike seismine ära, enne kui teele läheb. :)

    VastaKustuta
  5. ;)) kuulge, siin on ruumi ju oma fantaasiale! Ise ei kirjuta aga loen ja mulle meeldid ;))

    VastaKustuta
  6. No nii ka ei saa, et mina kirjutan tegelaskujud ning toa ja siis lugeja mõtleb kogu loo (ja ka loo stiili) sinna ise külge.

    Lehekülg pole sugugi ulmeloo kirjutamiseks vähe. Mõned mehed on kahe lausega ka ulmet teinud :)

    VastaKustuta
  7. ma kirjutasin nüüd sinna "Katse" lehele juurde, et jutu võib Enne postituseks tegemist pikemaks ka kirjutada. Mõned tegid seda isegi, aga kui on kirjas, siis kõik teavad.

    Jutt on äärmiselt ebaloogiline, aga ulmet ma ka ei leidnud.
    Minategelane kirjutab juttu ja vanaisa teeb tööd. Pärast teeb minategelane ka tööd. Jutu eest sai auhinna õpetaja, aga parim jutt oli minategelasel. Minategelase jutust teame, et ta kirjutas väikestest poistest, kes mängisid toiduga. Impeeriumi sõna tuli jutusse viimases lauses, umbes nagu pisuhänd, lopsti, ilma mingi põhjusteta. Selle asemel oleks võinud siis öelda, mis koht see oli, kus tegevus toimus. Ja kui koht oleks ulmeline, oleks ehk juttgi ulmeline tulnud, kuigi väga pisike jutt.

    VastaKustuta
  8. Katse lehel viga "Kui keegi jutulabori kirjutajatest leiab, et jutt on kõlblik, lisab ta jutu kirjutaja uueks liikmeks."

    Admin peaks olema kirjutaja asemel.

    VastaKustuta
  9. Nojah... kui A. Räpp ignoreerib adminnide ja teiste kribajate näpunäiteid, siis... nojah. Võibolla tegin ma vea... :(

    VastaKustuta
  10. oot, milliseid näpunäiteid ma ignoreerin või kus ma neid ignoreerin? Nüüd olen ma küll segaduses. Ma olen siin uus, kuid saan vähemalt reeglitest nii aru, et kord postitatud asja ei parandata, kui see on see, mida minult oodatakse. On olemas parandatud lugude rubriik, kuid kui ma viimati sinna vaatasin, paistis see tühi olevat. Oletasin sellest, et paranduste postitamine pole harilik tegevus. Olen ma mõne teise reegli või soovituse vastu eksinud?

    VastaKustuta
  11. A:
    kribasin sulle ekstra feissi. Et ole kena poiss ja tee see muinasjutt ulmejutuks. Sa ei teinud midagi.
    st, katsejutt ja siia postitatud jutt võivad olla erinevad. ei pea olema üks-ühele.

    VastaKustuta
  12. ok, ma käin fb-s kord nädalas või midagi sellist. Osa asju tuleb sealt meilile, kuid osa. See, et ma olen FB-s online tuleb Skypest, mis on kontoga ühendatud. et kommunikatsioonihäired - pole fb-s olevat lihtsalt lugenud :)

    VastaKustuta
  13. Lugu oli hästi kirjutatud, minu arvates ei olnud midagi ebaloogilist - kõiki detaile ei pea lugejale ära seletama. Jääb positiivne tunne, et "oh, sellest maailmast tahaks rohkemgi teada".

    Parandamiseks ma soovitaksin seda toiduloopimise episoodi natukene "harilikumaks" teha, siis tuleks kontrast paremini välja ja pedagoogilise peenraha maik kaoks ära (ja siis ei ole probleem, et kas on ulme). Ära sa mingit eraldi seletust küll lisa! See algne episood peab ise enda eest rääkima!

    VastaKustuta
  14. Ma nagu oleks midagi sellist juba kuskilt lugenud...
    Oleks see koolis tunnis kirjutatud kirjand (st ajapiirangut) poleks vast vigagi, veidi lisamõtteaega oleks ära kulunud, et lugu looks saaks. See ei tähenda ju ilmtingimata rohkem sõnu:)

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.