Islami Kalifaadi sõjalaeva „Makkah“ seiresüsteemid märkasid vaenlase mehitamata õhusõidukit kell 08.17 Malta lähedal. Teine sõda kontrolli pärast Vahemere üle oli äsja alanud ja seekord kavatsesid Islamirevolutsiooni Komitee mullad kindlalt Euroopa Kaitseühenduse jõud Vahemerelt minema pühkida.
EKÜ poolel oli vähe sõdureid, nende relvajõud toetusid valdavalt kaugjuhitavatele sõjamasinatele. Mullade meelest oli see näide sellest, et kristlased on loobunud igasugusest inimlikkusest, kasutades džihaadivõitlejate vastu hingetuid masinaid. Aastal 2047 oli tehnika sellise sõdimisviisi paraku täiesti võimalikuks muutnud, ja nii irvitasid Prohveti vaenlased turvalistest juhtimiskeskustest sügaval Euroopas oma vaenlaste üle, saates nende vastu kohutavaid roboteid.
Sinitaevast paistev terashall lennuk tulistas „Makkah’“ pihta kümneid rakette. Osa õnnestus laeva raketikaitsesüsteemil alla tulistada, ent ülejäänud tabasid siiski märki ja laev süttis põlema. Kolmel meeskonnaliikmel õnnestus päästepaadiga laevast eemalduda, enne kui selle kütusepaagid plahvatasid ja laev lõplikult merepõhja kadus.
Kapral Ali Rashad vaatas õudusest lummatud pilgul, kuidas tema veepealne kodu merepõhja vajus, palvetades hukkunud võitluskaaslaste eest, et nood paradiisi jõuaksid. Mitšman Abdullah Hussein aga püüdis arvuti abil abi kutsuda. See paraku ei õnnestunud, sest sidekanalid olid ülekoormatud või vaenlase häkkerite poolt blokeeritud.
Päästepaat lähenes Põhja-Aafrika rannikule, kui metallist robotlennuk uuesti taevast paistis.
„Nad ei tapa ometi kaitsetuid põgenikke?“ küsis laipkahvatuks tõmbunud Hussein.
Sõjamasin alustas päästepaadi ümber tiirutamist. Näis, nagu ei suudaks selle robotiaju otsustada, mida olukorras ette võtta. Päästepaadis möödus mitu õudusest haaratud minutit.
Äkki kukkus masin merre.
„Allah on suur!“ karjus Rashad.
„Jah, ja inimene on Tema tahte kõrval vaid armetu ussike,“ tähendas Hussein. „See masin oli kiiruga ehitatud ja seda juhtivale arvutile poldud antud selgeid juhiseid, mida sellises olukorras teha-kas sooritada sõjakuritegu või mitte. Masinad kardavad vastukäivaid korraldusi ja see põles lihtsalt läbi.“
Kolm pääsenut jätkasid teekonda ranniku poole.
Aastal 2047...
VastaKustuta- VÕIVAD sõdida robotid, aga üsna suure tõenäosusega ei tulista nad rakette.
- Raketid tulistatakse välja silmapiiri tagant. Isegi lahesõjas tambiti Saddam Husseini tankid maa sisse rakettidega, mis tulid nii kaugelt, et tanki meeskond ei näinud väljatulistamist.
- Raketi väljalaskmiseks EI OLE vaja õhus hõljuvat robotit. Kui mingi sõjamasin üldse osales, siis liikus see nii kiiresti, et inimene ei jõuaks seda märgatagi.
- Klassikalist sõda peetakse juba täna masin masina vastu. Ja juba tänapäeval on häda, et tavalised soomusmasinad (tankid, laevad) on üksinda võttes lihtsalt hiigelsuured ja üle mõistuse kallid sihtmärgid, mitte relvad.
- Selle (masina jaoks) ülipika aja jooksul, mis paadis olevad mehed robotit jälgisid, oleks jõudnud masin kodus ära käia ja isiklikult ülemuse käest nõu küsida. Kasvõi sellesama tunkedes tehniku käest, kes seal punkris masinate armeed juhtis.
Aga kui tehnika ja loogika kõrvale jätta, siis oli täiesti talutav lugemine.
Kuna laast on väga lühike (katseformaadi poolt pealesurutud, tean-tean) siis ei oska ka midagi targemat öelda kui vinguda tehnika üle. Seda aga Bix juba tegi...seega jään ootama uusi jutte :)
VastaKustutahästi selgelt kirjutatud lugu, lugedes ei teki mingeid arusaamatusi teksti kahepidisel mõistmisel.
VastaKustutapeategelane sai liiga vähe tähelepanu, või õigemini oli jutus peategelast liiga vähe. alguses olev kirjeldus jäi umbisikuliseks ja mul tekkisid sarnased küsimused kui Bix välja tõi: kas autor ei kirjuta mitte asjast, millest ta ei tea. sama ka moslemite kohta: kas nad ikka mõtlevad surres paradiisist?
ma pole ka päris kindel, et 36 aasta pärast on maailmas 2 jõudu, keda huvitab vahemere jagamine: eurooplased ja islamirevolutsioon.
ehk: jutt pole veenev ja jääb mulje, et teemad, millest autor kirjutab, ei ole tema igapäevased lemmikteemad.
Ei ole küll minu koht, aga ma ütleks paar sõna alustuseks "hundi eest" -- kui Apache kopter täna rakette välja laseb, siis robotlennuk võib seda igal juhul kah teha. See vaevalt nüüd jutu uskumatuks muudab.
VastaKustutaOmalt poolt autorile - vastanduvate instruktsioonide paradigma on üsna klassikaline värk. Ma oleks soovinud selle niiöelda masina sisedilemma arenemist rohkem lahtikirjutet kujul lugeda. Sellises formaadis jääb jutt natuke kähkukaks ja tahaks ehk selle idee kasvatamist saada.