15.03.14

Nüüd alles kõik algab

            „Saa aru. See peab jääma saladuseks,“ kuulis Cialyna tungivat häält. Talle oli sama teksti korrutatud juba viimased kolm tundi ja vähemalt kümne erineva inimese poolt, nii et tüdruk ohkas tülpinult. „Ren, kas sa ei arva, et see on mulle juba pähe kulunud?“
            „Võimalik. Aga tuleb kindel olla. Mis siis kui sa lähed Are’nn’ile tagasi ja-“
            „Ma ei lähe!“ lõikas Cialyna järsult vahele ning tundis vihapurset kerkimas. Tal oli vaja kogu tahtejõudu, et vältida nutmapuhkemist ja suruda läbi hammaste välja lubadus:„Ma ei lähe mitte kunagi sinna tagasi!“
            „Su vanemad andestavad sulle. Nad armastavad sind ja saavad sellest üle,“ üritas Ren lepitada, kuid Cialyna üksnes naeris.
            „Ja kuidas sina tead? Ahh? Sinu kodu ei ole Are’nn. Kui ma ütlesin vanematele, et kavatsen Cleoga reisima minna, pidid nad meid peaaegu maha lööma! Nende tütar, mingise Emeraldi tossajaga võõrastele planeetidele?“ Tüdruk turtsatas, surus käed rinnale risti ja pööras pea eemale, kuigi silmi katva sideme tõttu sel erilist mõtet ei olnud.