Kindlus on taevas

"Leidsid lõpuks kätte need neetud putukad, kes mind kõne ajal säärest hammustasid?" küsis tavapäraselt pahases meeleolus olev volikogu esimees Kindluselt. Kindlus ei vastanud kohe, vaid meenutas vaimusilmas esimehe karjatust ning suurt punetavat laiku tema tagumikul, mis isegi pärast mitut kuud ravimist lõplikult ei tahtnud kaduda. Häbenedes tunnistas Kindlus, et ei leidnud poodiumi lähedusest ühtegi lindu, looma ega putukat, kelle suistest oleks eraldunud sarnast infektsiooni põhjustava koostisega mürki.

"Ei no johhaidii... Kindlus, tõtt-öelda on sinu panus meie valla töösse olnud võrdlemisi kesine ning ma ehk ei pea meenutama, mida meie ajaleht sinu kohta kirjutab, kui sa neid putukaid, kes mind hammustasid üles ei leia?" kurjustas esimees Kindlusega. Viimane oli niigi närvis, sest oli igati teadlik, et tema oskused keemiliste ainete kaugtuvastamise vallas on kesised. Isegi tema omatehtud automaatse mustrituvastusega spektroskoobi kasutamise praktiline oskus oli üpris tagasihoidlik. Sellepärast nihkuski Kindlus pead maas hoides ettevaatlikult esimehest kaugemale ning lipsas ust kõigest üsna veidi paotades välja kohe, kui esimees paistis olevat oma triaadiga lõpetanud.