Tegelikuks probleemiks polnud üldse see, et järve tühjaks pumbates leiti põhjamudast nelisada viiskümmend kaks laipa, kõik kenasti kaldalähedasest veest ning kivide või muude raskete mitteujuvate esemete kõrvalt.
Isegi see ei teinud eriti kellelegi muret, et inimjäänuste vanus umbes aasta kaupa varieerus, alates neljasaja viiekümne kahe aastaseks dateeritud vanimast skeletist kuni paari päeva vanuse pundunud korjuseni, mis alles lagunemise algfaasis oli.
Ei – nende faktide valguses valmistas töömeestele meelehärmi hoopis tõsiasi, et tegu oli linna joogivett hoidnud tehisjärvega, mis rajatud kõigest viieteistkümne aasta eest.
