13.02.12

Vaid täpp horisondil

"Seesama ongi või?" Kapten lükkas periskoobi eemale ja vaatas nõudliku näoga reamees McArthurile otsa. "Sa ajasid mind üles, et mulle vaid täppi horisondil näidata?"
McArthur seisis tikksirgelt kapteni ees ja tundis kuidas higi otsmikul tilkasid moodustama hakkas. Ta oli üldse teist korda iseseisvalt vahis ja hakkas nüüd kartma, et oli liiga agar olnud.
"Määrustiku 7. paragrafi lõige 4.07. käsib mul ohuastmel M kõikidest laevadest ja lendavobjektidest viitivamatult kaptenit teavitada, sir," klähvis reamees vastuseks, kuid ei suutnud külgedele sirgeks surutud kätes värinat täiesti maha suruda.
"Kas see asi lendab sul või?" küsis kapten irooniliselt, olles ikka veel segatud une pärast ilmselgelt ärritunud.
"Igatahes tundus kõnealune objekt mulle kummaline, sir."
"Mis mõttes?"
"Ma ei ole päris kindel, aga mulle tundus nagu kõnealune objekt liiguks ja heidaks helkivaid kiiri, sir."
"Heidab helkivaid kiiri ... see pisike täpike horisondil," lausus kapten veel kraadi võrra iroonilisemalt, rabas periskoobi närvilise liigutusega enda juurde ja vaatas uuesti.
Reamees McArthuri peas tiirlesid mõtted eesootavast karistusest. Arvata võib, et ta oli olukorda valesti hinnanud. Mingi arktiline atmosfäärinähtus, millest akadeemias just sel ajal räägiti, kui ta silmapiirini laiuvast ookeanist unistas. Oleks ta uneski näinud, et teenistus kujuneb 377 jalga pikas konservikarbis virvendavate ekraanide jõllitamiseks, oleks ta kohe ...
Kapteni ootamatult järsk vilisev sissehingamine katkestas veresulis reamehe mõttelõnga. McArthur nägi kuidas lihased vanema mehe juba lõtvuma hakkava naha all krampi tõmbusid.
"Mis asi... kuidas see... küll..." pomises kapten ja surus hambad valju raginaga kokku. McArthur arvas end nägevat nagu üritaks kapten ennast periskoobist eemale suruda. Edasi käitus reamees instinktiivselt, kuid täiesti määrustiku vastaselt. Ta haaras kaptenil selja tagant ümbert kinni ja rebis krampides vappuva mehe kolledži maadlusmeistri jõuga tagasi. Nad pransatasid terasest põrandale. McArthur ajas ennast jalule ja ulatas kaptenile käe, aga tõmbas selle kohe välkkiirelt tagasi. Kapten pööras näo aeglaselt reamehe poole.
"Lase mind palun maha", sosistas vana mees. McArthur võttis puusalt SIG Saueri, surus toru kapteni meelekohale ja vajutas päästikule.
Seejärel jäi ta täiesti juhmilt kahte periskoobi klaasi külge sulanud silmamuna jõllitama.

***

Pool tundi hiljem seisid mõned kõrgemad ohvitserid juhtimistornis. Kapteni tühjade silmakoobastega ja välja tulistatud ajudega laip lamas veroloigus, mõned meetrid eemal vedeles maas inisev reamees McArthur.
"Ma ei saa ikka aru, mis siin toimus," hindas leitnant Comb olukorda üsna retooriliselt.
"Küsi keskuselt juhiseid," pakkus lokatsiooni eest vastutav ohvitser, kes oli nüüd tähtsuselt kolmas mees laevas.
"Ei saa, ükski kutsung ei vasta," ütles ülemradist ja heitis tahtmatult hirmunud pilgu periskoobi poole. Kõik vaikisid rusutult.
"Okay, lähme esialgu alla," sõnas viimaks leitnant Comb, kellest oli täieõiguslik USS North Carolina SSN-777 kapten saanud.
Tuumaallveelaeval kõlas sukeldumissireen.

12 kommentaari:

  1. Mõnusalt kompaktne jutt.

    Ulmeline point pole küll lahti kirjutatud ja ega pead ka anda ei saa, et see täpp ja tolle mõju päriselt ei või olla, aga kujutame ette et on.

    jutus on olemas peategelane ja kõrvaltegelased, kes hoolimata võõramaistest nimedest ei lähe segi ja omavad arusaadavaid iseloomujooni.

    äkki on see hoopis õudus, mitte sci-fi? pole ju selge, mis kapteniga juhtus.

    minu arust hea jutt!

    VastaKustuta
  2. Tahaks vastata samade sõnadega nagu Manjana, et "mõnusalt kompaktne jutt" aga ei saa!

    Sest mulle ei meeldi absoluutselt jutud mis kruvivad põnevuse üles aga lõppkokkvõtteks absoluutselt mitte kui midagi ei seleta. Pikas jutus võib nii ja naa heietada ja olustikupilte loopida aga (üli)lühijutus ootan mina alati puänti. Mingit sellist "You fool, Warren is DEAD" laadis.

    Seega hea alustus aga kirjuta lõpp ka juurde. Kasvõi, et mingit täppi ei olnudki ja mingi mürgine gaas oli ajanud kapteni hulluks nii, et ta ise endal silmad peast kraapis (okei see tegelt pole ulme, ulmekorral peaks vist mingi tont või muu fenomen seda tegema) :)

    VastaKustuta
  3. Minusugusele siseringi mittekuulujast ulmevõhikust juhulugejale see lugu meeldis. Piisavalt sürr et mõtlema panna, piisavalt lühike et mitte venima hakata, piisavalt hästi kirjutatud et lõpuni lugema (ja lisaks ka kommentaariumis rahulolevalt mõmisema) kutsuda. Vähesed suudavad kõiki neid kolme komponenti parajalt doseerida. Aitäh!

    VastaKustuta
  4. Ah et "Kes viskas juhtimispulti vildiga?" ulmekastmes?

    Lugu ON hästi jutustatud, sõnavara, sõnakasutus, ülesehitus on v. head. Täpi olemus loos tuleb ilmsiks mõningase kaasamõtlemise (või anekdoodipagasi olemasolu) korral, seega võinuks mingi muu "kaamera" vaatepunktist ka lohakama lugeja jaoks lahti kirjutada. Eetiline dilemma komandöri mahalaskmise juures oleks ilmselt võinud kajastuda ka reamehe sisemonoloogis. Samas see pool tundi hiljem toimunud ohvitseride arutelu võib küll olla informatiivne, aga kui norida, siis ilmselt väga ebatõenäoline. Enamus asju k.a. täpp horisondil, talletuvad siiski kusagil vähemasti mingiks ajaperioodiks, eeldusel et räägime suhteliselt kaasaegsest tehnoloogiast. Varasemast ilmselt rääkida ei saaks, loo tagajärje (tuumasõda) kontekstis. :) Ootan kindlasti ja huviga uue autori järgmisi katsetusi. Latt on avajutuga seatud täiesti korralikule kõrgusele.

    VastaKustuta
  5. noh, ei, jah. Mulle meeldis.
    Käisin lausa üle vaatamas. Algus meenutab natuke Lee juttu kosmosekassist:
    http://jutulabor.blogspot.com/2011/10/kosmosekass_26.html
    Röökiv boss, alandlik alluv, käed värisesid seal ainult bossil, mitte alluval. Aga noh, lõpuks on kõik juttude algused juba ära kasutatud, eriti kui minna "on sarnane" tasemele.
    Aga seda veel, et järge tahaks ka või teistsugust lõppu. Järgmine jutt järgmisel (kuu) teemal käib ka, asenduseks. :)

    VastaKustuta
  6. No sain nüüd tublisti kiita. Tänan kõiki kommentaatoreid. Eks ma murdsin kõvasti pead, et mis nipiga ulmejutukest A4 peale ära mahutada ja midagi paremat kui ühe stseenikese kirjeldamine pähe ei tulnud. Tuline õigus on Metsavanal, see lugu peaks edasi minema. Ise ka vihastan alati selliste "mõtle-ise-vastavalt-oma-soovile-lõpp-juurde" jubinate peale. Proovin oma lõbuks asja arendada ja panen järk järgult üles aadressil http://ykspunkt.blogspot.com/ Ise loodan, et iga kuu saan uue jupi valmis. Kukub siis välja nagu kukub.

    Uurisin ka pisut allveelaevu ja tuli välja, sellisel Virginia tüüpi laeval laeval, kus tegevus toimub, ei ole periskoop mehhaaniline vaid eletrooniline. Kuna periskoobil on tähtis roll, kolivad vahvad allveelaevnikud kaks põlvkonda vanemasse Ohio tüüpi laeva.

    VastaKustuta
  7. Mike, meil on siin käsi-peseb-kätt süsteem: kõik kommenteerivad kõiki. kiitma ei pea, kui jutt ei meeldi, pigem vastupidi, aga teiste arvamuse teadasaamine on jutukirjutajale oluline ;)

    VastaKustuta
  8. Originaalsuse nimel võiks ju öelda, et "jõle sitt lugu". Aga originaalsus ei ole laimu väärt, hea lugu on.

    Häirib see, et mees, kellel just silmamunad peast välja rebiti, palub sosinal viisakalt, et ta maha lastaks. Teisalt, see on ilmselt ise juba piisavalt kummaline emotsionaalne seisund, et lugu võiks ka ilma igasuguse täpita ulmeks klassifitseeruda. Aga kui midagi, siis seda ma muudaks.

    VastaKustuta
  9. Noh, ma siis ise ütlen, et oli sitt lugu. Positiivne oli vaid see, et lugu oli lühike ja et üks kommentaator mingisugusegi seletuse (tuumasõda) välja pakkus. Võib-olla on minu probleem selles, et valsisin loo sildi sci-fi järgi, aga sain ikkagi petta - mulle ei meeldi õudus. Ka ei meeldi mulle ilma igasuguse poindita lood. Lihtsalt stseenina... mnjah. Olgu siis autori eesmärgiks lugu ühe või kahe A4 peale ära mahutada, saba ja sarved peaksid lool ikkagi olema.

    VastaKustuta
  10. oot, kas see polnud üks kirjutamise nõksudest, ...vaatekoht , et autor annab lugejale teada vaid neid asju, mida peategelane/loo tegelased teavad ja mitte kriipsugi rohkem?
    Kui selline võte ei meeldi, siis muidugi ei meeldi, aga minu meelest ei pea (sisuliselt) kaasajal toimuvas loos kõike ära seletama. Kust kurat nad seal allveelaevas pidid teadma, mis toimub.

    VastaKustuta
  11. Lihtne laast, mis tundub nagu oleks võetud väljavõttena pikemast jutustusest ja peaks tekitama tahtmise seda pikemat lugu lugeda. Kuna seda pikemat lugu ei ole, siis on tegu peaaegu et pettusega :)

    VastaKustuta
  12. to bixpoku
    teine jupp pikemat lugu on ja kindlast tuleb juurde, kuigi aega on kõvasti nappinud. Suvel puhkuse ajal proovin ära lõpetada :)
    http://ykspunkt.blogspot.com/

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.