28.11.13

Jõulu Tuled

Inspireeriv lugu: http://www.youtube.com/watch?v=apqZ43UdVf4
TSO "Wizards in Winter" koos valgusinstallatsiooniga

„Kurat võtaks!“ pomises jõuluvanarüüs mees tasakesi, järjekordset habemest sikutavat põngerjat põlvelt maha nügides.  Põhjapõder, kes taamal ninapidi jõulusõimes norutas, norsatas poolkuuldavalt.

„Jöuluva'a ütles KULAT!“ teatas puhvjopes põngerjas võidukalt selgel häälel, ema juurde vudides.
Lähemal jõuluvanajärjekorras seisvad emad vangutasid hukkamõistvalt pead, isad muigasid omaette või  põrnitsesid pineval ilmel kaubanduskeskuse laekaunistusi ja tuledes veiklevat jõulupuud, otsekui oleks seda vaatamisväärsust alles äsja märganud.

„Tule, Martin, lähme nüüd!“ kiirustas punaselapiliseks muutunud näoga ema poissi tagant...
„Aga, emme, ta ju ütles KU...“
„Jajah, lähme vaatame, mis päkapikud koju on toonud...“

Lühikesse sädelevasse seelikusse riietatud jaamakorraldaja ilmega neidis naeratas sabasseisjaile võltsmagusalt: „Järgmine palun!“
Väike, patsidega tüdruk seisis, sõrm suus ja vaatas üksisilmi jõuluvana.
„Mine, mine nüüd, Mari“ sundis ema teda poolihääli tagant, valvenaeratus huulil „ega me siin terve päev niisama ei seisa, ma peaksin praegu juba maniküüris olema.“  Mari ei teinud kuulmagi, vaid takseeris Jõuluvana edasi. Ema tema kõrval lükkas tüdrukut õlast jõuluvana poole.

„Emme, ära trügi! Jõuluvana näeb ja ei too sulle pärast kingitust!“ Tüdrukukese hele hääl kõlas selgelt üle jõulumuusika. Ümberseisjad muigasid avalikult.  Jõuluvana noogutas ja viibutas kinnastatud käega ema suunas hoiatavalt sõrmega. „Ole ikka hea tüdruk, muidu jääb jõulumees tulemata!“  Rahvahulk muigas laialt.  Mariks hüütud lapsuke vaatas naerjaid hukkamõistvalt. „Jõuluvana on ju PÄRIS!“ teatas ta tähtsalt.    „Emmed ja issid peavad ka head olema!“
Põhjapõder jõuluvana selja taga noogutas otsekui heakskiivalt sarvilist pead.  Jõuluvana mühatas midagi arusaamatut endale habemesse.

Mari astus aegamisi kuuse all istuva Jõuluvana juurde ja vaatas talle otsa. Tüdruku silmad olid selged ja säravad, nendest näis välja kumavat terve galaktika jagu valgust.
„Sa oledki päris!“ teatas ta vaimustunud häälel ja paitas tasakesi jõuluvana habet.
„Ho-ho-hoo!“ teatas jõuluvana ja silitas suure punases käpikus käega tüdruku pead.
„Miks sa ära lendad?“ küsis Mari, jõuluvana tasakesi habemest sikutades.
Jõuluvana võpatas, kas sikutamisest või küsimuse ootamatusest, ent samas kõlas tüdruku kärsitu ema hääl: „Mari, tule nüüd juba, ära tüüta jõuluvana! Ole hea laps!“
„Aga ma tahan teada, miks ta ära lendab!“
„Jõuluvanad lendavadki, et kõigile lastele kingitusi viia!“
Jõuluvana noogutas ja lehvitas. Ainult tema teadis, et kusagil jõulupuu okstel süttis järgmine tilluke lambike.

Järgmine laps, säravate silmadega, ema-isa käekõrval astus lähemale.
Ja siis järgmine...
Ja järgmine.

Põhjapõder ringutas ja raputas sarvilist pead nii et turjakarvadest lendas heinapepri.
„Päris põder! Cool!“
„Äh, kuule mingi titt oled vä.“
Kaks teismelist poissi nõjatusid aiale ja põrnitsesid põtra. Põder põrnitses neid.
„Mis siis, mulle meeldivad jõulud! Ägedaid kingitusi saab, mutt vingub tavapärasest vähem, vanamees kutsub külla ja pritsib pappi.“
„So, nõme.“
„On vä?“
„Teen sust nagu põdraga pilti ja panen feiskarisse?“
„Käi..“
Kuusel prõksatas pisike lambike ja lõi virvendama.
„Tegelt, põdraga pilt on nagu täiega mõte! Võta.“
Poiss pistis oma nutika teisele pihku ja oli kahe sammuga üle aia, võttes põdrasarvedest kinni.
Põder norsatas, ning tõstis koos lambivälgatusega nina sõimest. Poiss oli ühe hüppega üle aia tagasi.
„Kuule, vaata, mees, tal on nina siin pildil punane?“
„Silmad kah.“
„Täiega! Ruudolf. Välgu-Ruudolf!“
„Poisid, aiast eemale, muidu kutsun turva!“ Miniseelikuga tütarlaps oli poiste olemasolu avastanud ja tõttas kiirel sammul pahategijaile lähemale.
„Ho-ho-hoo, poisid!“ kõmistas jõuluvana. „Tulge õige siia!“
Poisid vaatasid teineteisele otsa ja astusid vastutahtsi lähemale. Pragisev lambike kuuse otsas lõi korraga heledalt sirama.
„No, kas olete ikka head poisid? Kingitusi tahate? Siis ärge seda kuradit...“ Jõuluvana lõi enesele labakuga vastu suud, „seda, noh, põtra, tülitage. Ta on vähe äkilise loomuga.“

Jõuluvana teeb nüüd väikse vaheaja!“ teatas tütarlaps, kelle ilusad kulmud olid otsaesisel pahaselt kipra tõmbunud. „Palun tulge veerand tunni pärast tagasi!“ Ta jagas pettunud nägudega laste vanematele järjekorranumbrid, ning rahvasumma laiali saatnud, vaatas jõuluvana poole ja sisistas: „Võtke nüüd kohe üks kohv või misiganes, aga püüdke siis pärast vähem vanduda, meil on siin lapsed ikkagi!“ Neidis lõi pea selga, klõpsatas laevalgustuse lüliteid ja tippis kaubanduskeskuse avaruste poole minema. Jõulupuu ümbruses muutus hämaraks, ainult kuusel sirasid sajad värvilised lambikesed.

Jõuluvana ohkas ja suundus põdrasõime taga asetsevasse putkasse. Põder järgnes talle, aeglasel lonkival sammul ja pistis pea üle ukse. Jõuluvana haaras suure punase kohvikruusi ja lonksatas sealt punnsuutäie.

„Püüa nüüd olla, Jumm!“ sosistas põhjapõder vaikselt, „me vajame ikka veel veidi kütust!“
„Kurat, sul on hea öelda! Mulle aitab sellest jamast juba ammu!“
„Koju tahad?“
Jõuluvana ohkas. „Tahan. Miks peab see tänapäeval nii keeruline olema? Varem läksid käisid korra jõuluajal salamahti kirikus, ja teleporteri akud olid naksti terve reisi jaoks laetud. Nüüd tuleb päevade kaupa kuradiga mestis mingit punase mantliga kommionu mängida, et kord aastas ainult Maalähedasel orbiidil ära käia.“

Jõuluvana ohkas ainult tülpinult.
Põder tammus kannatamatult ukselävel: „Tahad, vahetame kohad? Tee kähku, mindki ootab orbiidil pisike jõulukingitus!“
Jõuluvana rehmas käega: „Mis kuradi kingitus?“ Altvedamisest aru saanud, ning nähtavalt kühmu vajununa nentis ta kurvalt: „Kuradi naljad. Ikka veel lähen alt. Ei, mina ei suuda endale endiselt sarvi tekitada ja sind ei usuks jõuluvanana küll mitte ükski laps!“
„Nende emad ehk usuksid see-eest paremini!“ ja põdra silmis välgatas saatanlik tuluke. „Aga, sa, Jumm, tead seda ise ka, et laste siiras usk on võimsam, see laeb palju kiiremini.“
„Olgu peale,“ ohkas jõuluvana alistunult, „palju veel?“
„Mõnest Marist isegi ehk piisaks. Martineid kuluks umbes sadakond.“
„Olgu, teeme selle ära, Kurat. Ma ei räägi sinuga enne ühtki sõna kui akud on laetud. Siis võtame need laetud lambid ja kaome siit kus...“
„Ho-ho-ho!“ irvitas põder.

„Aamen,“ sosistas jõuluvana imevaikselt.  

 

5 kommentaari:

  1. Ei tahaks seda öelda, aga tunnen, et pean ütlema: ei meeldinud. Slängi/kõnekeele kasutamine ei ole usutav, ei kanna välja. Idee ei ole originaalne, ulme osa jääb kergelt arusaamatuks ja ebahuvitavaks. Jõuluvana motiivi kasutamine on nii kulunud, et jõuluteemas peab olema kindlasti midagi värskemat.
    Plusspoolelt on vähe välja tuua - tahe jõuluteemas märk maha saada on julge samm. Nii et üks korralik plusspunkt siiski autorile.

    VastaKustuta
  2. Lause „Emmed ja issid peavad ka head olema!“ kusagil algusepoole küttis ootusi päris kõrgele kuid, paraku-paraku, sumbus jutt kusagile klišeede rägasikku. Pealegi ei jõuaks jõuluvana isegi teleporteri abiga kõigi laste juurde nagunii mitte mingisuguse nipiga.

    VastaKustuta
  3. appi. Ma olen selle loo lahtikirjutamisega vist täiesti puusse pannud. Loo idee oli, et see EI OLE jõuluvana vaid minu 2 lemmiktegelast: Jumal aka Jumm ja Kurat, kes oma porterile kaubanduskeskustes jõuluvana-põtra mängides akusid tangivad. Kütus tuleb ikka Üleloomulikku uskumisest. Palun vabandust, kehv lugu on, point ei tule üldse välja!

    VastaKustuta
  4. Mina sain küll aru, et kogu sebimise eesmärgiks oli akude laadimine puhta usuga, kuid mulle jäi mulje, et tegelasteks oli jõuluvana ja kurat, et ainult põder oli liba. Jõuluvana oli lihtsalt teistsugune ja teiste huvidega. Stiilis: siit saigi jõuluvana muinasjutt alguse ning selline on tõde.
    Muidu päris ok lugu.

    VastaKustuta
  5. Kõigepealt - tere tulemast tagasi, Lee! Nii meeldiv üllatus :)

    Minu viga, et komme enne lugesin kui juttu :( Nüüd ma ei teagi, kas ma oleks aru saanud.
    Aga dialoog oli minu jaoks küll loomulik, umbes nii räägitaksegi.
    Alguses mind häiris, et see tüdruk, kes päriselt uskus, tegelikult ju kahtles, sest ta ütles mitu korda, et on ju päris. Kui ollakse kindel, siis sellist mõtet ei tohiks tulla.
    Minuarust oli hea lihtne jutt, täiesti teistsugune kui ma varemast Leest mäletan, kus kirjeldusi jagus kauemaks :)

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.