09.08.11

Muutuv maailm


Zara lühikeseks pügatud poisipea oli uhkelt kuklas, tema väikesed rinnad erutusest kikkis ja nägu ihast punetamas. Õhus võis haista seksi. Ruumi täitsid tema ja Cathrina meelad häälitsused, millele aeg-ajalt lisandusid Zoe joviaalsed ohked. Pisut ehk liiga joviaalsed, aga igatahes tegi Zoe oma tööd hästi.


„Kas veel?“ kostis Zara erutusest katkendlik, kuid juba rahunev hääl.


„Veel! Veel! Veel!“ kostis Cathrina hääl Zoe’i nõtke kogu alt. „A…inult natukene veel…“ ohkas Cathrina.


Zara tundis Cathrinat, teadis, et ta oli kulminatsioonile juba väga lähedal ja ajas oma vaba käe madratsi alla, et sinna peidetud naasklitaolist tööriista varmalt pihku haarata. Tema all väänlesid õrnas rütmis kaks erutusest õhetavat keha.


Kui ta vaevalt mõne minuti pärast Cathrina nii tuttavaid väriseva väljahingamisega segunenud orgastilisi ohkeid kuulis, surus ta naaskli harjutatud moel Zoe’le pidemeni pähe. Zoe’i jäigastus peaaegu momentaalselt.


„Valmis,“ ütles Zara ja tõusis Zoe’i jäigastunud keha pealt püsti.


„Nojah, aga sa oleksi mulle ju mõned minutid kinkida võinud,“ kostis mõne aja pärast Cathrina veel pisut väriseval häälel.


„Ei, Cat, mulle tundus, et see meeldis sulle liiga palju. Natuke veel ja sa oleksid meie plaanist loobunud. Sest … ta oli tõesti väga hea.“



„Plaanist loobunud? Ei, Zara. Seda mitte. Aga pahmajal härjal suud kinni ei seota, nagu vanasõna ütleb,“ vastas Cathrina nüüd juba rahunenult ja üsna kelmikal häälel, ennast samal ajal Zoe’i jäiga keha alt välja vedades. „Võta jalgadest!“


„Ja muuseas, Zara – ära solvu – nad peavadki väga head olema. Neil on ju kogemusi rohkem, kui saaks olla pensionärist prostituudil…“


Kui toas oleks olnud veel üks silmapaar, võinuks see näha kuidas kaks alasti kolmekümneaastast naist kolmandat, pilgu järgi umbes kahekümnest pringi keha ja pikkade blondide juustega sookaaslast madalale diivanilauale upitasid. Viimane oli väga kummalises asendis ja püsis naha alt hästi väljajoonistuvate lihaste jõul justkui mingi perversse joogaharjutuse algpoosis. Üsna nobedalt sai sellest kahele põlvele ja ühele küünarnukile toetuv, üsna siivutuid mõtteid tekitav skulptuur lesbipaari ateljee-korteris.


Vaevumata ennast riietada, võttis Zara diivanilaua sahtlist skalpelli ja lõikas Zoe’il rangluu alt õrnalt naha läbi. Seejärel surus ta oma kinnastamata sõrmed värskesse haava ja peale mõningast sobramist tõmbas sealt välja pistiku, mis lühikese, painduva juhtme otsa rippuma jäi. Just samal ajal naases Catherine, nüüd hommikumantlisse riietatult, käes värske Ipad 40. Zara tahtis selle oma kätte haarata, kuid Catherine vaatas teda keelava pilguga ja surus talle taskust pihku paki kleenexeid, asudes ise Zoe’i ja Ipadi vahele ühendust looma. Näpud puhtaks nühkinud, viskas Zara kasutatud kleenexi diivanilauale, võttis Ipadi ja hakkas näppudega mööda ekraani nühkima.


„Sa oled ikka jube butch,“ ohkas Cat ja pistis kokku kägardatud kleenexid mõtlikul pilgul hommikumantli taskusse. „Mis sa arvad, kas seekord läheb õnneks … või peame veel proovima?“ küsis ta, ise kelmikalt Zarale naeratades.


* * *


Ülejärgmisel päeval oli LoveDoll Co tehnilisel toel uskumatult tüütu päev. Regulaarsed kliendid soovisid oma lepinguid lõpetada ja nõudsid raha tagasi, mõned sõimasid vulgaarselt ja esmakordsed kunded tahtsid teada, kas nende masinaid on alati nii raske „ära ääkida“.


Paraku ei olnud see veel kõik. Mitmed masinad ei olnud depoosse naasnud. Mõned olid suisa teatanud, et nad ei kavatse enam kunagi seda tööd teha. Üks masin toodi ära naiste varjupaigast, teisele kutsuti tugiauto järgi stripiklubisse, kus parajasti värvati uusi talente. Kaks vanemat mudelit olid linna erinevatelt sildadelt alla viskunud, mõned aga tabatud kauplustest ja kohvikutest, kus nad üritasid jumal teab kus kohast hangitud krediitkaartidega arveid tasuda. Kokkuvõtlikult valitses masinapargis täielik kaos.


„Seekord läksid feministid küll liiale,“ ütles Steve Morgan, LoveDoll Co CEO. „On vastutustundetu omistada masinaile tundeid – nagu kliendid meile teatanud on, otsivad meie masinad nüüd turvatunnet, kardavad ärakasutamist – ja kohati isegi ämblikke. Hea veel, et Vegases ükski kunde oma rendiaparaadiga kähkuka nimel ei abiellunud. Või ma vähemalt loodan, et midagi päris sellist pole juhtunud, sest kihlustest me oleme juba kuulnud…“


„Igatahes tuleb välja selgitada, kuidas viirus seekord intiimoskuste andmebaasi jõudis; see, kuidas ta sealt levis, on juba teada. Kuni ründevektor pole tuvastatud, ei tohi käigusolevat baasi täiendada ja kõigile masinatele tuleb varukoopiast alginstall teha.“


Õhtul välja antud pressiteates võttis LoveDoll Co omaks järjekordse häkkerirünnaku alla sattumise, tunnistades ühtlasi, et feministide järjekindel viha nende teenuste vastu on suurim tunnustus nende teenuste kvaliteedile ja et maailmamudel, mille kohaselt naised mehi seksi läbi ohjata võisid näitab pöördumatuid purunemise märke. Pressiteate lõpus andis kompanii teada, et: „kõik probleemsete masinatega kokku puutunud kliendid saavad konkreetsele juhule sobiva hüvituse – ja et LoveDoll Co masinad ei karda taas mitte midagi.“

19 kommentaari:

  1. Nonih, seda juttu küll lastejutuks olemises süüdistada ei saa. Ja kirjutajat kehvas kirjutamisoskuses.

    Et siis väga hea lugu robotprostidest seksuaalvähemustesse normaalselt suhtuvas ühiskonnas. 5+ Ma ei oska midagi kritiseerida. jutu alguses mõtlesin, et kuidagi poisikeselik nägemus seksist, aga kui selgus, et tegemist oli robotiga ja mehi ka polnud, siis kadus kriitikasoon ära.

    ahjaa, 1 mõte ikka tuli. kui maailm on nii tolerantseks läinud ja robotid nii humanoidsed, siis miks nad ikka veel seda ülehinnatud käkki, Ipadi, kasutavad?

    VastaKustuta
  2. Lastejutt pole ja kirjutamisoskus on samuti tasemel.

    Ainult kuidagi ilma särata oli see lugu mujaoks. No ei suutnud lihtsalt kaasa haarata ning ka lõputwist oli kuiv ja mitte eriti nutikas. Kogu jutt kulges ilma erilise üllatuseta tuimalt finaali.

    Leian, et tegelasi tuleks muuta elavamaks ning atmosfääri loomisega tuleks näha rohkem vaeva.

    VastaKustuta
  3. @Manjana: See Ipad on seal kahel põhjusel -- mul oli sinna vaja midagi, millele tuleks näppe lohistada ja ühtlasi midagi, mille versiooninumber näitaks, et aeg on natuke edasi liikunud. Lisaks, see ülehinnatud käkk on piisavalt tuntud, et mitte selgitama hakata, millega on tegu.

    @Metsavana: Sära ja twisti osas olen täiesti nõus, ka mu enda jaoks on lugu kuiv ja lõpp ei ole päris selline, mille kohta ma ise saaksin öelda, et ma rahul olen.

    Samas, rikkalikum olustik ja atmosfäär teeks jutu vist veel aeglasemaks? Võib-olla oleks pidanud lõpu Zoe'i või mõne teise küberprosti kaudu lõpuni mängima? Näiteks kirjeldades futuristlikus maailmas virgunud robotloverite emotsioone? Või..?

    Igatahes, ma tänan heade sõnade ja kriitika eest. Mõlemad on innustavad -- nii, et andke aga tulla :)

    VastaKustuta
  4. Sa keera lõppu veel üks puänt otsa, mida lugeja ei oskagi oodata. Siis veab välja naksti. Too kuidagi loo alguses olnud tegelased uuesti mängu.

    VastaKustuta
  5. Tegelikult on see jutt HEA! Aga just see hingestatuse kriipsuke on puudu sellest VÄGA HEAst. Kuna jutt ei ole otseselt tehnikast, siis ei tahaks tehniliste nüansside üle iriseda. Pigem mõned imepisikesed näpunäited:
    - mitte kunagi ei tasu ulmekirjanikul hakata oma masinate tehnilist või (hoidku jumal) teaduslikku selgitust detailselt lahti kirjutama. siin on sellest peenetundeliselt hoidutud, kuid naha alt juhtmete otsimine selleks, et miskise pihuarvutiga viirust üle kanda on ikka juba TÄNASE tehnika EILNE päev.
    - Kõikvõimalikud kaubamärgid on väga libe tee. Kujutage ette ca 50 aastate Soome ulmet, kus peakangelane tehnika viimase sõna järgi valatud NOKIA kummikutes mööda Veenuse soid müttab.

    Ma saan aru, et need on pisidetailid ja keskmine lugeja vaatab nendest kui ilmselgetest asjadest mööda. Ja vastupidi - kui mõni ulmekirjanik suudaks tulevikku kirjeldada piisavalt täpselt, siis ei suudaks lugejad kirjutatust aru saada - see tulevik oleks nende jaoks liiga võõras (nt. Stanislaw Lemi suurepärased tulevikulinna kirjeldused raamatus Tagasitulek tähtede juurest).

    VastaKustuta
  6. Mant tõi ka välja ühes oma varasemas kommentaaris, et palju kasulikum on asendada iPad näiteks sõnaga iNurgik (tahvelarvuti nurgik, toodetud taiwanis, mutumaki tehases ;) vms). Tänased lugejad saavad aru ning muigavad. Tulevased lugejad ei hakka aga seda seostama mingi museoloogilise antiikarvutiga.

    Pealegi seksuaalseks otstarbeks pruugitavad robotid annavad juba isegi aimu, et tegevus toimub tulevikus. Pole vaja numbritega seda veel puust ja punaseks teha.

    VastaKustuta
  7. "kuid naha alt juhtmete otsimine selleks, et miskise pihuarvutiga viirust üle kanda on ikka juba TÄNASE tehnika EILNE päev."

    Vaidleks insenerina vastu. Isegi kui seade omab wireless protokolle siis on ikka sageli kõige kergem minna otse emaplaadil olevaid juhtmeid näperdama. Nii saab kergemini turvasüsteemidest mööda (mida kindlasti firmad on istutanud peale).

    On ju häkkereid kellele meeldib selline nokitsemise ilu aga robustne kirvemeetod töötab alati tõhusalt. Ei näe põhjust miks lähitulevikus võiks muutuda.

    VastaKustuta
  8. Minumeelest, tegelikult võib mõnes loos detailsuseni asjadesse süveneda küll, kui see hästi mõne teooria valgusesse sobib. Viimane detail tuleb siis muidugi tuleviku teadlastele jätta, et neil oleks, kuhu minna :) Nii see ulme seda maailma ehitab, Nautilusest trikoodrini kasvõi.. aga see selleks.

    Mis puutub juhtmetesse ja tänase tehnika eilsesse päeva, siis siin tegelikult on väga lihtne põhjus. Füüsiline ligipääs tehnikale on ja jääb alati kõige kindlamaks mooduseks midagi kurja korda saata; ma kandsin niiöelda peenemad lähenemised maha, sest siis ei oleks vaja olnud masinale ora pähe lüüa ja seda diivanilaual lahkama hakata. Kõik häkkerilood, eeldusel, et tegelased on übernupukad, saaks kirjutada ju sellest, kuidas viimased oma pitsakarpidest täidetud korteris masinatele pahna pähe ajavad :)

    Aga see, nagu ka Nokia kummikud Venuse soodes on muidugi juba maitse asi. Viimane detail tooks mul kaugemas tulevikus muige näole. Nagu siis, kui vana sõpra kohtad -- seepärast mulle meeldib n.ö. kommunistlik ulme. Kui ikka arvutipaneelid seintes tulesid vilgutavad ja releed klõpusvad, imbub kujutluspilti sageli mõni sinise tindiga GOST-tempel..

    Hingestatuse osas võib sul täiesti õigus olla. Hetkel on lõpp selline mõneti fundamentaalsel põhjusel -- ma ei tahtnud masinale hinge kõigest viiruse läbi kinkida: Ühelt poolt ei oleks siis tõelise naise vaimu seksirobotist eristanud eriti midagi muud peale väikese feministliku viiruse -- ja teiselt poolt, kui viirusele lisaks veel mingi kogemata juhtunud sündmus lisada, oleks see olnud hale koopia AI'st või positroonilisest inimesest.

    Aga ma tänan läbimõeldud kriitika eest ja katsun sellest järgmiseks korraks õppida.

    VastaKustuta
  9. Tänase päeva tehnika välistab vajaduse kasutada juhtmete otsas rippuvaid pistikuid. Eriti selliseid, milleni jõudmiseks tuleb korpus lahti kruvida/lõigata. Kui Wifi/Bluetooth ühendus tundub liiga labane, siis oleks võinud ju rääkida optilisest ülekandest läbi roboti silmade.
    Aga see on, nagu ennegi mainitud, pisidetail, mis on ohverdatud efektsuse altarile. Hollywood teeb seda kogu aeg ja südant pahaks ajavas koguses, sest muidu oleks näiteks igasugune reaalsusele vastav kosmoseulme laiadele massidele täielikult tarbimatu.

    VastaKustuta
  10. bix, nimelt nii mu mõte töötaski - wifi on out ja silma laseri pilgutamine jääb liiga lihtsaks, kusjuures täpselt need samad mõtted käisid peast läbi :)

    VastaKustuta
  11. Bix kohe näha, et sa pole üritanud mingit piisavalt keerukat seadet lahti muukida. Ega tootjad pole lollid. Sa saad küll mingite signaalidega seadet juhtida aga teatava piirini.

    Kui on tegemist juhtmega millekaudu saab seadme firmwaret vahetada või panna mingit totrust tegema siis on see jumalaeest ära peidetud kuskile sügavale. See, et robotil oli olemas sisemuses pistik! mis lubas tema käsustikku ümber näppida oli üldse joppamine. Halval juhul oleks tulnud tinutada sinna vahele veel elektroonikaskeem millega saaks asja näperdada.

    VastaKustuta
  12. Kui juba läks tehniliseks andmiseks, siis anname veel natuke...
    Sa ajad siin natuke segamini firmware ja andmebaaside kaudu käiva viiruse :) Pistiku naha alla peitmine on üsna lapsik idee TURVALISUSE seisukohast. a) Kui firmware vahetamine on füüsiline tegevus (korpuse lahti võtmine), siis vahetatakse välja pigem firmware anmdekandja, mis on read-only. Üks kiip teise vastu (kui eriti fantaasiavaene olla - tuleviku andmekandja ei ole kohe kindlasti mitte säherdune näpuga katsutav mälupulgakiip nagu täna).
    b) kui firmware on üle kirjutatav, siis võib eeldada, et sisestatav info võiks olla krüpteeritud selliselt, et ainult vastava võtme omanik suudab loetavaid juhtkoode saata
    c) kuna kõik krüpteeringud on lahti murtavad (jailbreak tänaste iföönidega näiteks), siis absoluutne eeldus on, et ükski kontrollimatus väliskeskkonnas töötav seade ei saada juhtkäske tagasi kesksesse andmebaasi (see on kogu selle viiruse jutu kõige nõrgem koht tegelikult) Pigem usuksin ma robotite omavahelise kokkupuutumise teel toimuvasse "nakatumisse", aga see oleks jutu seisukohalt liiga aeglane protsess ning ei nakataks kindlasti mitte kõiki ja kohe korraga (kuigi ka see võimalus tooks kaasa mõne huvitava lisavõimaluse jutu põnevuse kruvimiseks).

    VastaKustuta
  13. Ma küsiks tegelikult küsimuse tootja seisukohast. Milleks ligipääs seksroboti softile kasutaja poolt. Arenenud maailmas eriti. Sellises kus kogemusi piisavalt naljatlemiste ja muuga. Pigem käib kogu juhtimine häälkäsklustega (nt, robot! oraalseks!) ja ei ole ei mingisuguseid wifisid, silmist käivad lasersideühendusi jms. Kui robot läheb hooldusesse urgitsetakse pistik välja ja upgradetakse softi või midagi.

    Muide kiipe ei vahetata vaid tänapäeva kiibid on vastava programaatoriga programeerivatavad.

    Muidugi, et ulmeteemat laiendada võiks viirus olla hoopis bioloogiline. Robot ei ole kiipide ning juhtmete peal vaid hoopis biorobot. Katseklaasis kasvatatud ja aju pestud vastava tarkvaraga.

    Mingid tarkpeavad nokitsevad valmis bioviiruse mis ründab aju ja istutab sinna uut koodi. Viirus levib aga sugulisel teel. Voila :)

    VastaKustuta
  14. kena jutt, aga i-padi nimetuse kasutamine rikkus tõesti asja ära. Selle asemel võinuks kasutada sõnu "tahvelarvuti", "tahvel", vms -
    või kui oli tungiv vajadus kasutada justnimelt i-padi nimetust, siis teha üldnimetusena, nagu nt korpokraatiast kõnelevas ulmekas "Pilveatlas" (David Mitchell), kus algsed firmanimed on saanud ühe v teise toote puhul üldnimetuseks, koguni tegusõnadeks. Nt nii:
    Catherine tõi uue ipäädi. (nagu Pampersist on saanud pampersid, saate aru küll)

    Kohmakad juhtmeühendused on ka veidi küsitavad, eriti kuna jutust ei saa aru, kas need torgati ohvrile ajju või kusagile mujale.

    Üldiselt aga - kui ühe jutu pisidetailide kallal on võimalik norida, ilma et jutt ise halb tunduks, siis peab ikka olema tegu hea jutuga.

    VastaKustuta
  15. Kuna ma juba verbaalse mölapidamatusega olen siis vaata. Toon näite keskmise firma kohta. Seal on olemas tulemüürid, krüpteeritud tunnelid jms. Väljast sissepoole saab häkkida sajal eri moel. Aga need on tüütud, aeganõudvad viisid. Sageli võib vahele ka jääda.

    Kõige lihtsam on lõpuks sokutada enda kaabliots sinna firmasse kuidagimoodi. Näiteks serverite switchi. Andmebaaside jms vahel käib lõpuks nagu enamusel juhtudel kõik ühendused krüpteerimata. Kuulad natke pealt moodulite sidet ja ongi võtmed käes ja saab edasi muukida.

    Kujuta nüüd, ette, et see firma kujutab endast robotit. Lihtsal kest maha kruvida ja moodulite vahel liikuvat krüpteerimata sidet sniffida, et saada vajalikud võtmed kätte tarkvara uuenduseks (v viiruse sättimiseks).

    VastaKustuta
  16. Sellisel vabalt ringi jooksval robotil peavad! olema tugevad turvasüsteemid. Muidu muugitakse kiirelt lahti ja kasutatakse neid mõrvadest kuni taskuvargusteni.

    VastaKustuta
  17. No ilmselt ei hakanud mu juttu peidetud eeldus viiruse levikuks teile silma. Üks vihje selle kohta on, kui lesbipaar aparaadi oskusi kiites seda penskarist prosti kogemusepagasiga võrdleb ja teine käib läbi CEO jutust sesoses intiimoskuste andmebaasiga.

    Mul oli tegelikult jutus lõik, kus aparaat sisestatud viiruse baasi uploadid, mistõttu edasine leiabki aset ülejärgmisel päeval, kui tema "kolleegid" uuendused kätte saavad... aga ma vaatasin, et see ei lisa sisule piisavalt ja jätsin selle lihtsalt välja. Mulle endale tundus see loogika lihtsalt juba nii imminentne, et ma ei pidanud vajalikuks seda sisse jätta.

    See ilmselt on see teema, et kui sa oled ise oma jutus sees, siis on raske tabad, mil moel see teistele kohale jõuab.

    Näiteks Manaja head sõnad tolerantse ühiskonna kohta olid minu jaoks midagi, mis tegelikult vist sai tema poolt teksti enesest juurde loetud...

    VastaKustuta
  18. Võttis tükk aega ja mitu korda lugemist, enne kui suudan miskit ka sekka öelda :)

    Jutt on ladus, kuid ma lisaksin tõepoolest siia juurde veidi enam atmosfääri. Näiteks rohkem väikseid vihjeid toale ja ühiskonnale mis annaksid pilti ette, millise väljanägemise ja millise moraaliga see maailm/ühiskond on. Dekoratsioone ja butafooriat veidi julgemini.

    Teiseks tahaks näha ehk peategelaste suhteid rohkem - üks naistest oli armukade pakun välja - ehk oli see tõeline põhjus, miks ta armunukule nii ruttu tera pähe lõi. Ja selle suhte arengut tegevuse käigus. Kuidas mõjutab edasine õnn/ebaõnn häkkimisrindel nende suhteid.

    Nagu metsavana ütles - Mulle meeldiks, kui oleks mingeid kriise. Liiga libedalt läheb asi. Kas nende omavaheline nägelemine, või häkkimise ebaõnnestumine või vahelejäämise oht ning napilt pääsemine. Mingi konflikt, mis tegelasi mõjutaks ja annaks võimaluse meile näha nende sisemaailma ja arengut.

    Ja lõppu võiks kruvida mingi lõigu veel. Pärast seda kui kompanii ütleb, et kõik on kontrolli all, siis veel mingi vimka lõppu.

    VastaKustuta
  19. Rütm on paigast ära, siin on kaks halvasti kokkuseotud lugu. Tuleb kas ühte (LoveDolli poolset vaatepunkti) või teist (seksistseeni) lühemaks teha või siis mingi kolmas ja pikem lugu, kus nukk oleks tegelaseks, juurde kirjutada. Praegu ei ole kaalu kummaski otsas ja feministlikust aspektis libisetakse ka üle.

    Muide, see, kuidas lesbipaar viiruse täpselt Zoe'sse sisestas, on absoluutselt mõttetu detail. Ma saan pärast niigi teada, et sisestas.

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.