Fotograafi vaatenurk

Manjana „Foto tagumine külg“ ja Artur R. „Veel üks foto“ lugemine rangelt soovituslik. Käesolev ilma nendeta ei moodusta midagi.

Mart on lootusetu. Tore poiss ja hea kamraad, aga lootusetu. Kui nemad talle mõistust ei too, siis ei suuda seda keegi. Ma olen nüüd nii kaua nende heaks töötanud, et sellist väikest vastuteenet võis pidada loomulikuks. Nad olid kohe nõus ja pakkusid omalt poolt päris hea tausta veel lisaks, loo milles segunesid tõde ja lavastus. Ma ei ole kunagi päriselt aru saanud, kas nende jaoks on oluline ka vaatemäng, mis tihti kaasas käib, või see lihtsalt kukub niimoodi välja ja nad on ühed kuivikute kuivikud, kes on uudse info saamiseks valmis korraldama kõige väärastunumaid eksperimente. Kuidas üldse saab olla kümnete aastatuhandete vanuste tüüpide jaoks midagi uut ja huvitavat?

Olin nagu juhuslikult pargis, koos oma järjekordse modelliga murul verbaalset eeltööd tegemas. Seekord võtsin vahelduseks ette lihtsa moodsalt ilusa keha, aitab mõneks ajaks neist huvitavatest. Valisin pealtvaatamiseks pisut vale paiga, sest ta märkas mind, aga tagantjärele pole sellel mingit tähtsust. Mart ei märganud, sest oli oma fotoõhinasse kapseldunud. Ta peab oma naist muusaks, aga muusikat ta sellel täiesti normaalselt häälestataval instrumendil mängida ei oska. Pildistamise kohapealt on ta üks nendest, kes usub et suur aparaat tõmbab liigselt inimeste tähelepanu. Nad hakkavad kas liigselt poseerima või peitu pugema ja siis ei saa avalikus kohas ehedat kaadrit. Mõnes mõttes tõesti, aga see pole minu žanr.

Hea foto saladus on suhtlemises. Pisiasjad tulevad töö käigus automaatselt. Näiteks nagu see, et akti jaoks peab mitu tundi varem lahti riietuma, muidu jäävad nahal pesuvorbid näha. Või see, et kui fotograaf end samuti alasti võtab, väheneb pildistatava häbelikkus kiiresti ja kordades. Naistele meeldib, kui neile tähelepanu pööratakse. Kui fotograaf keerleb ümber modelli, ülistades nagu möödaminnes keha detaile, millest naine ehk teadlikki polnud, tunneb too ennast printsessina. Piltnik võtab proovikaadreid klõpsutades meelsasti teenri rolli, sättides samal ajal valgust, et varjata vigu. Mõnikord, kui mõlemad oma osasse väga sisse elavad, tõuseb pinge nii kõrgeks, et ainus ja loomulik võimalus selle maandamiseks on suguühe. Selle käigus tunneb ta ülendumist kuningannast jumalannaks. Mees peab olema väga tähelepanelik, et kirehoos keegi osalejatest mõne jäsemega aparaadi- või valgustite statiive ei tabaks - paremal juhul ajab see kaadri paigast, halvemast ei taha mitte mõeldagi. Parimad pildid tulevad pärast seda. Rahuldatud naisekeha on kaunis.

Seda kõike ma rääkisin ka Mardile, aga neil ei tulnud midagi välja. Ta vist keeras kogu asja kodupornoks, jättis kaamera vahepeal videorežiimis jäädvustama või midagi. Võib-olla tal polnud lihtsalt piisavalt kannatlikkust ja läks liiga kiiresti edasi. Kontrolliks võtsin ise Tiiu ette. Algul stsenaariumi järgi, pärast juba korduvalt täiesti spontaanselt ja seitsmel erineval moel. Järeldus oli see, millest ma siin alustasin: Mart on lootusetu. Sellise naisega!

Ma rääkisin talle kõik ära. Iga teine mees oleks sõpruse suure pauguga lõpetanud, aga ma tunnen Marti juba ammu. Me leppisime kokku, et see jutt jääb meeste vahele ja ta üritab veel. Andsin niipalju tehnilisi nõuandeid kui oskasin, aga tõesti, see mees ei suuda eristada käperdamist hellitamisest. Kuidas on võimalik, et mees kes mõistab teha täiesti normaalseid fotosid, ei suuda lugeda oma naist?

Ühesõnaga, plaan oli selles, et nemad korraldavad mehikesele koolituse. Kahe inimese röövimine kella kuue paiku Kadrioru pargis - milleks seda vaatemängu ja kõrvalseisjate mõneks tunniks uinutamist vaja oli, ma ei tea. Magasin koos teistega ja ei mäleta midagi rohkemat. Nad lubasid, et stimuleerivad oma laboris Tiiul erineva tugevusega orgasme – väikesest tuksatusest valu piirini ja minestamiseni välja ning näitavad Mardile, milline on tema armsama keha selle ajal. Ta peab seda jälgima, muutusi naise ihus kulmukaarest väikese varbani. Kui ta suudab tulevikus kasvõi murdosa sellest ise esile kutsuda, saab neist õnnelik paar. Soovin südamest, et ta õpiks ära oma pegasuse rautamise. Ja mina, mina lähen sinna, kus on selliste koht ja kodu.