09.10.11

Metsavana ja Miisu

„Kus su kass on? Ma küsin, kus su kass on?!“ karjus kiledal häälel uksele ilmunud tüüp, tulekera viskevalmilt käes. Enne kui Metsavana jõudis „öö“ või „möö“ öelda, saatis ähkiv vanamees kera teele ja kohe järgmise ning takkaotsa kolmandagi. Tuba täitus väävlisuitsu ja mädamunahaisuga, astjakesed purunesid, elusloodus kiunus.

„Hulluks läksid vä? Mida sa teed?“ hüüdis Metsavana, kui Koerakoonlane, tema see nässakas tulekeradega vanamees oligi, käed puusas oma veretööd silmitses ja silmi kissitades Miisu asukohta selgitada üritas. Kassiga tundus ühel pool olevat: surnud ja tükkideks, verd ja karvu kõik kohad täis.
„Ma lõin selle kohutava kõutsirajaka maha!“ teatas ta rahulolevalt. „Ja teie, sigudikud, vait!“ Aknale kogunenud möödakäijad ja muidukondajad taandusid ja lonkasid vaikselt minema.
„Vait nigu Torn kesk sügavat laant!“

Metsavana hindas hävitustööd. Tulekerad pühkisid ära kogu kergema kraami ja Miisust paistsid vaid tükid - veri, karvatuustid, kondikillud – puruks ja paladeks. Vaid üksik Tarantel vilgutas nurgas omi punaseid silmi, võrk tundus maas olevat. Võõrastele isadele pole enam midagi erakordset näidata. Kaos ja suitsevad samblad. Ja Miisut polnud…

Metsavana oli kassikesega kohtunud mõni aeg tagasi - ühel rõskel koiduaal oli ta eelmine truu kaaslane Kaaren kadunud ja Miisu kohal koos oma täiuslikkuse ja kõiketeadvusega. Kingitus Metsavanaks kuulutamise puhul. Oleks ta vaid ette teadnud, mis kõik teda ees ootab!


Metsavanaks sai ta samuti läbi õnnetu juhuse. Kevadel oli metsarahva koosistumine. Metsavana, toona veel Metsavaim, oli niisama kännul konutanud ja pisikest jooki libistanud. Kõik lobisesid, nii temagi. Ta ei saanud arugi, miks kõik järsku vait jäid. Aga just siis oli küsitud, et kas keegi uueks Metsavanaks tahaks hakata (viimane isand oli teistele jahimaadele läinud, räägitakse, et parematele). Noh ja tema, ullike, ütles „hoi“ ja kuna teised ei öelnud miskit, siis valitigi ta ära.

„Ma pean sulle ühe jutu rääkima. Kas sa arvad, et ma ei teadnud, mis Miisuke see oli?“ küsis mugavalt põrandale istunud ja kehaosade puhastamisele asunud Koerakoonlane.
„Ma ei tea isegi, mis Miisuke ta oli,“ torises Metsavana pahaselt ja seisis edasi.
„Vot, aga mina tean. Ta oli Alfa Kentauri Päikesesüsteemi Ülevõtmise Organisatsioonist. Neil on üle terve hiie-taiga ja igal pool mujalgi omad tegelinskid kenasti paika pandud. Ta rääkis ju sinuga, või ei rääkinud?“
„Natuke rääkis.“

Metsavana tõesti ei teadnud kust Miisuke pärines. Miisu ise väitis, et ei näinud sündides midagi.

„Vot nii, nii ongi! Aga nüüd on temaga korras, meie hiiest ei lähe enam jutukese poegagi vales suunas. Me jääme iseseisvaks! Juba Kahe Torni Koda ütles, et pank seisab vaid siis, kui ta sooja tuulega vilistab!“ lõpetas Koerakoonlane oma „õpetliku“ jutu, tõmbas keelega viimase limpsu üle kasuka ja tõusis püsti.

Metsavana ei teadnud, mida kosta. Kuigi Miisu oli puhuti tüütu, polnud ta kassi tapmise peale kunagi mõelnud. Koerakoonlane oli veelgi tülikam ja habemiku sekeldusterohke komme tulekeradega vehelda, tekitas tahtmise ükskord ta kõri korralikult pihku võtta. Kuid tahtmine on taevariik... Aga tema tänane tegu oli täiesti hullumeelne – oli nüüd vaja kesk päeva Künkale kõrvetama tormata?

„Oli sul midagi konkreetset ka või tahtsid ainult kõike pahupidi pöörata?“
„Muidugi oli! Sa neid kärajaid mäletad, mil Miisu Koldehaldjat hammustas? Mul juba siis tekkisid kahtlused. Mäletad: maa- ja majahaldjad miilustasid Miisuga kõikvõimalikel viisidel, aga Nõidade Koja Koldehaldjas, kes on alati nii viisakas ja hoolitsetud, oli pisut napsitanud ja muutus napakaks. Miisu vajutas talle kihvad kätte. Kindel märk, et Nõidade Kojale tuleb varsti uus juhataja leida. Mul on hea mõte.“

Metsavanal tekitas järjekordne „hea mõte“ tahtmise röökida, aga ta ei saanud, karjumisega ei jõua kaugele: avad suu vales kohas ja vaip läheb alt nigu viuhti. Oleks ta ette teadnud, et Metsavanaks olemine polegi vaid pehmel toolil mõnulemine, loitsuraamatute täiustamine ja vallatlused sooserva näkkidega, vaid hoopis pidevalt voorivad rahvamassid erinevate „mõtetega“, poleks ta sinna kevadisele koosistumisele läinudki. Eks ka tema kõrvikutesse olid jõudnud pajatused Miisust ja Alfa Kentaurist, sosistati, et Lõuna Jõgede Kants on täielikult kentaurikate käpa all. See selleks. Ka omad kohalikud sookollid, koerakoonlased ja libahundid suutsid piisavalt närvidele käia: ikka oli neil vaja mingeid kahtlaseid ülikalleid rituaale või omi karvukaid kuskile sokutada. Pidev haldjate pahameel ja nõidade rahulolematus.

Metsavanale meenus, kuidas Miisu oli rääkinud, et tema seda Koerakoonlast ei usalda, et ta olevat libahuntidega mingi imeliku plaani välja haudunud, kuidas nood sokutavad talle paralleelmaailmast hingede jäätunud pisaraid, millega on võimalik koolnuid tagasi kutsuda. Võta nüüd kinni, kes on must ja kes valge.

„Noh? Jäid seistes magama vä?“
„Ei, keda siis?“
„Riimi Riisuja! On küll hale tegelane, aga see-eest kuulekas. Eks tal tõesti käed värisevad ja pidev niuks kuidas „Loits ei tule välja“ ärritab kõiki, kuid temast saab veel asja.“
„Ma mõtlen selle peale, aa mine nüüd ära, ma olen väsinud ja tahaks pisut silma looja lasta.“

Metsavana kobistas magamistuppa ja suur oli tema üllatus, nähes oma tammises voodikeses alasti näkki. Või oli see metshaldjas? Täiesti alasti. Metsavanal polnud juba mitu nädalat olnud aega mõnd emast käppida ja nüüd selline meeldiv üllatus. Kuid kes on too imeline olevus? Tema metsas polnud ühelgi metshaldjal sellist reit ega rinda, või vähemalt tema ei teadnud olevat. Metsavana seisis kui kangestunud. Igatpidi.

„Kuule, ära jõllita! Jessas, kombeid ikka üldse pole!“
„Kes sina oled? Ja mul oleks vist seda patja vaja.“
„Ei tea jah, kes ma olen, Miisu loomulikult! See kuradi Koerakoonlane kõrvetas kogu mu kasuka ribadeks,“ keeras Miisu ette oma täpselt paraja suurusega ahvatlevalt ümaravormilise tagumise poole, näitamaks, et isegi saba enam pole. Metsavanal lõid silmad täiega kilama, aga voodisse karata ta ei julgenud. „Miisu, minu Miisu, tegelt ka, täitsa pees. Või noh, mis pees, sinna tuleks alles jõuda, aga kuidas,“ mõtles ta.
„Mis totakas naeratus see sul on? Ei tea, kus siin lõbus on? Me peame kohe tööle hakkama, Koerakoonlasele tuleb tema tegelik koht kätte näidata. Igaveseks! Ja vaata see Tarantel üle, ta sai vist raputada, ma peaks endale uue kasuka tellima, seniks anna mulle mingi ürp!“

Metsavana ohkas pettunult: ei mingit kepipoissi, ilmselgelt. Isegi omasse voodisse enam ei lasta. Elu on karuohakas!

14 kommentaari:

  1. Tiba liiga segane. Algust pidin kaks korda lugema, et kes mis ja mida. Siis koormatakse lugeja ilmatuma hulga infoga üle. Seejärel ilmub tükkideks lastud kass jälle välja jne.

    Ehk siis mitte kõige õnnestunum humoresk. Mida lõpuks taheti öelda? Kõik jääb pooleli ja kokku sõlmimata. Mul tunne, et vahepeal saadud kiitus on muutnud autori räpakaks. Käesolev lugu on samm tagasi ta varasema ja nõrgema loomingu juurde.

    PS: Stiil vist pidi olema miski urban-fantasy? Kuhugi sinna Härjapõlvlaste kaitseala kanti ?

    VastaKustuta
  2. Poliitiline satiir ikka ;)

    "Urban" tähendab, et tegevus toimub linnas. Siin jutus oli tegevus metsas.

    Oot-oot, kus see kiitus on? Sa ei komminud mu eelmist juttu. Ei tahtnud kiita, jah?

    VastaKustuta
  3. Ok, ma mõtlesin, et urban-fantasy tähendab tänapäeva maailma ja fantaasia segamist :)

    Aga kiitsid eelmist juttu ikka teised. Minu kommentaar jäi selle taha, et ei osanud midagi väga uut või põhjapanevat lisada.

    VastaKustuta
  4. See on ikka forest-fantasy :D Aga jah, liiga palju igasuguseid kolle ja kohanimesid oli üksteise otsa kuhjatud. Ajavad asja ainult tulutult segaseks. Vähem on rohkem. Keskenduda ehk rohkem paari põhitegelase arendamisele ja maailm anda pigem üksikute detailidega.

    VastaKustuta
  5. Polegi nagu midagi öelda. Ainus positiivne asi oli uue stiili katsetamine (rämekirjandus?). Aga esteetiline pool koolipoisi 2, sisu ja sõnum kah.
    Tegelase nimi ei ole jutulabori kontekstis eriti õnnestunud.

    Juhtub.

    VastaKustuta
  6. Noh, võttes malli kivirähult, kes eestlaste tsivilisatsiooni metsa torkab, siis võib hädaga ka urban-fantasyks nimetada :) Põhimõtteliselt ei ole paha mõte, aga teravikud jäävad igast otsast puudu. Sihuke, keskpärane.

    Sisu natukene vähe, nii pika jutu puhul tahaks natukene selgemalt võimumehhanismide väljajoonistumist. Ok, Metsavana on selline enesessetõmbunud lihtsameelne, aga kuidagi oleks võinud siis mingeid reaalseid jõujooni ka joonistada. Muidu läheb anveltlikuks kätte ära, et kogu mäng käib kaugelt üle tegelaste peade ja intellektuaalsele meelele midagi närimiseks ei anta.

    Kui puhtalt poliitiline satiir on, siis peaks olema ka tihedam, ning tegelased peaksid olema äratuntavamad - kas Eesti poliitikute omad või siis näiteks ulmelabori kasutajate omad, siis see Metsavana nimi oleks vahva vint ka.

    Ja siis lipsab sul ikka veel sisse mingeid põhikooli kirjandustunni reegleid ja soovitusi, need käivad pinda. Sa oskad paremini oma emakeelega ümber käia küll. Muide, Juhan Jaiki oled lugenud?

    VastaKustuta
  7. Tunnistan, et alustasin loo lugemist umbes 4-5 korda, aga ei suutnud end sundida seda läbi lugema. Kuidagi liiga "Kranaat" või "Ärapanija" tundus mulle. (Ma ei kannata kumbagi). Loo peategelase nimetamine foorumitegelase järgi Metsavanaks, või tegelikust Metsavanast (ma ei tea isiklikke allhoovusi) mõnevõrra huumori-ja kohati paroodiasugemetega loo kokkupanemine on imho samaväärne ojajuure ilkumistunniga, mida ma mitte mingil viisil kuulata/vaadata ega lugeda ei suuda. Võimalik, et minu isiklik kiiks. Kardetavasti see kommentaar kirjutamise osas abiks ei ole. Võimalik, et kui loo peategelane oleks kasvõi Shrek, Tapio, Metsaisa, Tsaar Saltaan või Loll-Ivan, oleks minu suhtumine loosse teistsugune.

    VastaKustuta
  8. Kusjuures Metsavana on täiesti Eesti mütoloogias olemasolev tegelaskuju. Sedasorti võlur, vaim v trickster, kes hoolitseb metsaelanike-puude eest ning karistab karmilt igasuguseid sigudikke...

    Selline nö maagiline metsavaht:)

    Kui tegemist pidi olema naljaviskamisega minu isiku üle on tegemist ebaõnnestumisega, kuna peategelane ei ole minuga absoluutselt sarnane (samas ega teda eriti põhjalikult esile ka ei joonistata).

    Puudub ka igasugune seos mu loominguga. Sellejärgi oletan, et taheti kirjutada ikkagi lugu mütoloogilisest tegelasest

    Aga las autor ise paljastab tagamaad :)

    VastaKustuta
  9. Tegelikult on selle jutu puhul kõigist kommidest abi. Martenil õigus, katsetasin fantaasialugude fännide piire.

    Hea, et Lee pakkus Ärapanijat ja värki. Mulle need saated ka ei meeldi, aga poliitiline huumor mulle meeldib.

    Oudekki antud soovitusi saab ka praktiliselt kasutada.

    Teiste kommentaaridest ma ei saanud aru, kas nad said aru, et ma üritan nalja teha? Nii võimu arvel abstraktselt kui ka, muuseas, rämedalt mõnitada üht väga konkreetset poliitikut. Et kas soovitused vähem selgitada tähendas seda, et kõik oleks selge olnud ka sõnade "Miisu, kes hammustas kedagi" ja "tulekerade loopija" peale ja ülejäänud on "delo tehniki"? (kuigi jah - tolle peaministriga olen ma elus vabas olukorras aint ühe korra vestelnud, aa metsavanaga mitu korda - seega kirjutasingi metsavana metsavana järgi :D)

    Mulle on väga abiks kommentaarid, kus selgitatakse, kuidas jutust aru saadi või kui üldse ei saadud. Siis ma oskan ette kujutada, kus ma mööda olen pannud.

    VastaKustuta
  10. ee, metsavana kirjutas muga kommi samal ajal. ehk selgituseks - mõnitan ma koerakonnlast, mitte metsavana. ja metsavana on pandud olukorda, kus ta oleks peaminister

    VastaKustuta
  11. Metsavana, Ma tõesti 101 % olin veendunud ja arusaamisel, et maailmas eksisteerib üksnes foorumikirjutajast Metsavana, ning maailmas on olemas ainult üks Manjana, kes on kirjavalküür (et mitte öelda neitsi vaid fantasy -võtmes ja ei oma mitte mingisugust seost Lõuna-Euroopale omase logardliku mõtteviisi ega hispaania keelega) .. Lee volksutab pikki ripsmeid ja kohendab blonde juuksekahle...
    ehk siis, natuke tegid mu ugrimütoloogilisele maailmapildile liiga :D Antud foorumi kontekstis tuleb aga tegelasi, kes kannavad nt nimesid Manjana, Oudekki, Undiin, Metsavana pidada eelkõige paroodia- ja alles siis tõsisteks tegelasteks. Loo sissejuhatus viitas samuti paroodiale ja sellest piisas mulje loomiseks. Mitte, et ma tahaks nt. Martenile või Arturile liiga teha, aga nende nimed on isikunimed ning nendega kohtumine teksti sees ehk niiväga ei häiriks. :)

    VastaKustuta
  12. a, nüüd ma tean küll, miks minu esimene katse tõuse ja kõnni juttu kirjutada lõpuks prügikasti maandus ja mitte siia. Minu see samune kaitse ... elukas ei lasknud mul seda ilmselt lõpuni kirjutada, kuna seal oli tegelane Laa, hüüdnimega koiduprintsess. ma ei mõelnud ka selles jutus kedagi siit, kuid ilmselt oleks valestimõistmine olnud tagatud.
    Aga jutust ka, nagu kord ette näeb.
    Laused on täiesti olemas, kuid kogu jutt teeb natuke liiga palju keerde sisse. Kogu selle metsavana valimise osa võiks minu meelest välja jätta, oleviku tegevuse jälgimine läheks tiba paremaks. Mingit otsest seost valimiste ja miisu "tapmise" vahel ju ka ei olnud.
    Mõnest lausest ei saanud aru. Näiteks "pank seisab vaid siis, kui ta sooja tuulega vilistab". või kuidas metsavana teadis, et teda enam voodisse ei lasta, miisu magas ju kuskil ka siis kui tal veel karvad olid.
    ja kuidas ma loost aru sain... Tegelikult nii nagu sündmused jooksid. Valimiste osa, mille soovitasin küll välja jätta, tekitas mõtte, et vihjatakse kellelegi, keda ma ilmselt ei tunne, kuid muidu oli jutt paroodia või midagi sellist. Metsavana jättis oma joomise, otsustamatuse ja "vää"-ga blondiinimaitselise joodiku mulje, miisu aga võimuka tibi. Viimase pärast oli mulle natuke üllatuseks lause kepipoisi kohta, et kust see poiss kui oli tüdruk. koerakoonlase kohta oli otse öeldud, et vanamees, kuid jättis üsna alfa ja halli kardinali mulje ja vihje viisakate kommete puudumise kohta lugesin ka välja.

    VastaKustuta
  13. Segane, seda küll.
    Aga minu jaoks piisavalt naljakas:) Muhe dialoog, ei nurise.
    Kuna ma poliitikast midagi ei tea ja ei tahagi eriti teada, siis poliitiliselt ei leidnud ma ka mingeid viiteid.
    Lugu oleks võinud ju kenasti nö. õnnelikult lõppeda, mitte torinaga aga noh kõik minasjutud ei lõpegi nii:)
    Surnud kassi kirjeldus oli ehk 2x liiast aga muidu - miks mitte ka niimoodi:)

    VastaKustuta
  14. Mina siit poliitilist satiiri küll välja lugeda ei osanud. Pigem jäi mulje, et teema "kosmosekass" oli heaks ettekäändeks lora ajamisele. Sõnavahutamisoskus on olemas, vast liialt jämekoomikasse kalduv. Kiidan loo tempot.

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.