27.07.11

Igal aastal upub siia järve üks laip

Filmikriitik Fläsh sülgas ja vandus. Selg tahtis teda tappa ja pildus sädemeid. Fläsh ohkas, vaatas ringi, aga läheduses polnud ka kedagi kellele oma rasket muret kurta. Fläsh sülgas veel teistkorda, upitas hiiglasliku koti turjale ning sammus raskel sammul järvesuunas edasi. Kott vetrus ta seljas hüpnootiliselt ja uinutavalt. Äkki jäi Fläshi jala ette reetlik puujuurikas ning filmiguru räntsatas raskelt pikali. "NUSS!" röögatas ta haledalt ja rabeles pealelangenud koti alt välja. Istus seejärel sinnasamasse koti kõrvale ning süütas sigari.

"Oli vaja neid oma pildiga t-särke nii palju trükkida" mõtles Fläsh pahuralt. "Nüüd pole nendega raiskadega tõesti rohkem muud teha kui järve uputada". Ükski vanakraamipood särkidele trükitud nilbe kirja tõttu ka hilpe müüki ei soovinud, isegi mitte tasuta.


Fläsh kustutas koni sipelgapessa ning upitas ägisedes koti taas turjale. Järv polnud enam kaugel. Jõudnud veekogu kaldale märkas ta seal enda üllatuseks Gurutti, kes kinganinaga kivikesi togis. "Hei Gurutt" viipas Fläsh ja liipas mehe suunas. "Noh miks nõnda morn", uudishimutses Fläsh nähes Guruti sünkpilves näolappi lähemalt. "Oeh", ohkas Gurutt. "Vaata, asi on üsna lihtne aga samas keeruline. Igal aastal oleme selle järve kaldal pidanud Estconi ja samuti oleme igal aastal ahnele järvevaimule ühe noore ulmiku laiba ohverdanud. Vastutasuks on koll käinud terve aasta öösiti kirjanike unenägudes ning neile juttude jaoks inspiratsiooni jaganud. Tänavu aga on ikaldus." Gurutt tegi tähendusrikka pausi ning lonksas õlut ise võsasuunas piiludes. "Vesi on on külm nagu koera nina ning keegi ei viitsi järve äärde tulla. Joovad nad kuradid ka iga aasta üha vähem ning muudkui mängivad oma totakaid larpe ning lauamänge".

Fläsh avas suu, et midagi vastata. Mida ta täpsemalt tahtis öelda jäigi aga igaveseks saladuseks. Kostis tuhm lirtsuv mats kui sokisisse pandud poolik telliskivi mehikese kiila pealae tipus maandus ja ta ajud igasse ilmakaarde laiali printsis. Võsast astus välja isa Sidorov, paheline irve näol. Gurutt ohkas, aga seekord juba pisut rõõmsamalt. Stalkeri võitja järgmiseks aastaks oli viimaks selgunud.

10 kommentaari:

  1. Plussid: ladna jutuloba, head detailid, huumor, puänt.
    Miinus: kui nägin autorit ja lugesin esimesi ridu, siis oli selge, et tuleb lustlik lugu omadest jopedest. (See pole otseselt ju miinus, aga Metsavanalt ma midagi sellist ootasingi. Loodan, et kõik järgmised sinna auku ei lähe.)

    VastaKustuta
  2. Lahe jutt :)
    liiga fännficton minu jaoks, aga jah, lahe :) sina kirjutad sõpradest peaaaegu nende nimedega, ja ütled mulle, et ma kriban endast ja jürkast? :D
    ühesõnaga, ühed tahmased mõlemad ;)

    VastaKustuta
  3. Tähendab mina sain selle jutu lõpust kohapeal teisti aru, või jäi see mul valesti meelde.

    Minu arust oligi umbes nii, et Fläsh jäi uskuma Guruti juttu ja kartes, et too ta õnneks võtab, andis talle ühe oma särgi. Hetkel, mil Gurutt seda selga pani, lõi Sidorov ta uimaseks ning koos visati ta järve ja kirjutati Stalkeri-lugu järgmiseks aastaks.

    Et jah, mulle meenus sedamoodi.


    Ja minu arust on väga lahe see, et nimes "Fläsh" on sees Ä-täht, ning samuti see hüüe "NUSS!!!".

    VastaKustuta
  4. Et me ei tea, kas Gurutt ajas pada või ei, aga vähemalt jäädi seda uskuma ning saadi ühtlasi hea ulmeloo teema.

    VastaKustuta
  5. Hüüe «NUSS!!!» oli nii siiras... mul hakkas kohe kõrvus kõlama...

    VastaKustuta
  6. ja kust tuli sidorov? kui juba kirjutada fännfictioni, siis pole aus kui pahalane on naaberlaagrist :)

    VastaKustuta
  7. Sidorovi prototüübiks oli ikka isa Pjotr ehk siis lihtsalt meie Priit :)

    VastaKustuta
  8. :) Ma ei kujuta ette, kuidas seda loevad inimesed, kes prototüüpidest midagi ei tea, aga minul oli väga lõbus. Head isikutabamised. Ja idee, kuigi pisut etteaimatav, oli huvitav.

    VastaKustuta
  9. Vabanduseks ütlen seda, et kirjutasin antud laastu puhtalt Estconi tarbeks ning ei mõelnud, et see kunagi kuskile avalikku veebi üles läheb :)

    VastaKustuta
  10. Metsavana, juhul kui see vabanduslause tuli minu kommentaari peale, siis "ma ei kujuta ette" ei olnud etteheide sinu jutule, vaid osundus minu ettekujutlusvõime puudulikkusele. Aga ega tüübikirjeldused teadmatusest vähemvärvikaks lähe...

    VastaKustuta

Kirjutades mõtle kuidas sinu kommentaar aitaks autoril järgmine jutt paremini kirjutada. Ära unusta ka oma lugemisemotsiooni kirjeldada.

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.